2-08-73603/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-08-73603

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-73603 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi I M vastu võla, intressi, leppetrahvi, võla, kulude ja viivise sissenõudmiseks, kokku 171 411.91 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006);

hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Anastassia Rjabova (Rüütli 23 Tartu 51006 e-post: menetlused@big.ee);

kostja I M

Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt I Milt (M) hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks tarbijakrediidilepingust nr. 0602236/95st tulenev võlgnevus kokku 171 411 (ükssada seitsekümmend üks tuhat nelisada üksteist) krooni 91 senti, millest põhivõlgnevus on 118 500 krooni 65 senti, intress 20 286 krooni 32 senti, leppetrahv 23 700 krooni 13 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 7924 krooni 81 senti. 3. Välja mõista kostjalt I Milt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis 24,27% aastas alates 17. 02. 2009 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. 4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine 1. Jätta hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i menetluskulud – riigilõiv 6 276 krooni – kostja I Mi kanda.

2-08-73603

2. Välja mõista kostjalt I Milt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks menetluskulu kokku 6 276 (kuus tuhat kakssada seitsekümmend kuus) krooni s.o hageja poolt hagi esitamise ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv. 3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud Hageja BIG Pank AS ja kostja I M sõlmisid 14. 06. 2006. a tarbijakrediidilepingu nr 0602236/95st (edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale krediiti summas 80 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud hagejale maksma intressi 25,03% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on pooled sõlminud kokkuleppe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 41 257,37 krooni võrra. Peale täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisumma 120 000 krooni. Lepiti kokku uues tagasimakse graafikus ja uueks intressimääraks loeti 24,27 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuna kostja lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, ütles hageja kõnealuse krediidilepingu üles.

Hageja nõue 06. 11. 2008. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Pärnu Maakohtule hagi I M vastu tarbijakrediidilepingust nr 0602236/95st tuleneva võlgnevuse nõudes summas 171 411 krooni 91 senti, millest tagastamata krediidisumma on 118 500 krooni 65 senti, intress 20 286 krooni 32 senti, leppetrahv 23 700 krooni 13 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 7924 krooni 81 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 24,27% tagastamata krediidisummalt aastas alates 03. 11. 2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 ja 2 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamist hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

2-08-73603

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

2-08-73603

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 p 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja kostjalt I Milt tuleb hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingust nr 0602236/95st tulenev võlgnevus kokku 171411 krooni 91 senti, millest tagastamata krediidisumma on 118 500 krooni 65 senti, intress 20 286 krooni 32 senti, leppetrahv 23 700 krooni 13 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 1 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 7924 krooni 81 senti Alates otsuse tegemisest 17. 02. 2009 välja mõista kostjalt I Milt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks viivis 24,27% aastas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagis esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 6 276 krooni, millest 6 250 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 26 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamise ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv kokku 6 276 krooni (6 250 + 26). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik