Legislator Case Law & Legislation
2-08-67392/5 AI generated

2-08-67392/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-08-67392/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Intramark OÜ-lt Raido Vilt kasuks 2008. aasta mai-, juuni-, juuli-, augusti- ja Välja mõista Intramark OÜ-lt Raido Vilt kasuks viivis 2008. aasta mai-, juuni-, juuli-, augusti-

Legislator headnote

AI generated

2-08-67392/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-08-67392

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-67392

Tsiviilasi

Raido Vilt hagi Intramark OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

111 605 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Raido Vilt

-

kostja Intramark OÜ (registrikood 11343648; asukoht Karja 8

Võnnu alevik Võnnu vald, 62401 Tartu maakond).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Intramark OÜ-lt Raido Vilt kasuks 2008. aasta mai-, juuni-, juuli-, augusti- ja

septembrikuu eest saamata jäänud töötasu (palk) summas 111 605 (ükssada üksteist tuhat

kuussada viis) krooni.

3. Välja mõista Intramark OÜ-lt Raido Vilt kasuks viivis 2008. aasta mai-, juuni-, juuli-, augusti-

ja septembrikuu töötasu (palga) maksmisega viivitamise eest perioodil 10. juuni 2008. a kuni

10. oktoober 2008. a summas 27 450 (kakskümmend seitse tuhat nelisada viiskümmend)

krooni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Intramark OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva

jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva

möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse

kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus

või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Raido Vilt (hageja) esitas 10. oktoobril 2008. a Tartu Maakohtusse hagi, milles palub Intramark OÜ-lt

(kostja) välja mõista saamata jäänud töötasu summas 111 605 krooni (2008. aasta mai-, juuni-, juuli-,

augusti- ja septembrikuu eest) ja viivis töötasu maksmisega viivitamise eest summas 27 450 krooni (alates

10. juunist 2008. a kuni 10. oktoobrini 2008. a).

20. oktoobri 2008. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse, kohustades kostjat 24. oktoobri 2008. a kirjaga

hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates kohtule kirjalikult teatama, kas kostja tunnistab

hagi, millised on vastuväited hagile ja esitama neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et

kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et Intramark OÜ menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu kirja) on kätte

saanud Toomas Nursi 29. oktoobril 2008. a. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 323

alusel menetlusdokumendi kostjale kättetoimetatuks dokumendi kättetoimetamisega kostja äriruumis

püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule.

Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

12. veebruaril 2009. a esitas Raido Vilt kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi

lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata

hagihinnast.

Kohus leib, et hagi on tõendatud poolt vahel 1. märtsil 2007. a sõlmitud töölepinguga nr 5, hageja konto

väljavõttega ja viivise arvestusega.

Eeltoodut arvestades ning juhindudes Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 1 ja § 49 lg 1 p 2 ning

palgaseaduse (PalS) § 2 lg 1, § 10 lg 1 ja § 35 rahuldab kohus tagaseljaotsusega Raido Vilt hagi

Intramark OÜ vastu töövaidluses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas

111 605 krooni ja viivise töötasu maksmisega viivitamise eest summas 27 450 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagiavaldus esitati kohtule 10. oktoobril 2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne

1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut.

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162

lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik