Legislator Case Law & Legislation
2-08-76834/3 AI generated

2-08-76834/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-76834/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-08-76834/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-76834 Otsuse kuupäev 19.veebruar 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

OS (isikukood xxx, xxx) hagi A K (isikukood xxx, xxx) vastu elatise nõudes

9 000 EEK Asja läbivaatamise kuupäev 03.veebruar 2009 Istungil osalenud isikud hageja OS ja kostja A K

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A Klt poja A K (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 000 EEK (üks tuhat krooni) alates 17.novembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni OS kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused Poolte kooselust sündis xxxpoeg D K. Hageja väite kohaselt A K poja ülalpidamiseks elatusraha ei maksa, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista elatis 3 630 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 17.11.2007. Kohtuistungil nõustus hageja elatusraha väljamõistmisega alates 17.maist 2008, so ajast mil poolte kooselu lõppes.

2 Kostja arvamus Kostja hagiga ei nõustu, leiab, et tema varanduslik seis ei võimalda tal maksta elatist hageja poolt nõutavas summas. Kostja on hetkel töötu ning tema sissetulekuks on invaliidsuspension summas 2 190 krooni. Kostjal on võimalik oma pensionist lapse ülalpidamiseks maksta 1000- 1100 krooni. Kostja palub määrata elatusraha suuruseks 1 000 krooni, sest sellist summat on tal reaalselt ka võimalik maksta. Samuti ei nõustu kostja elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt 17.maist 2007. Kostja väite kohaselt elasid nad 2008 maini koos ning tema pidas peret üleval.

Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et kostja on jätnud lapse ülalpidamiskohustuse täitmata. Kostja selgitas kohtule, et ta on ostnud lapsele riideid, kuid seda ei ole võimalik tõendada, sest ostutšekid ei ole säilinud. Hageja väitis, et 2008.a. oli laps kostja vanemate juures ning nemad ostsid lapsele riideid. Kuna ei ole tõendatud, kes lapsele riideid ostis, ei saa kohus kostja paljasõnalist väidet arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisel ega ka elatise suuruse määramisel.

Hageja on esitanud lapse kulude arvestuse, mille kohaselt lapse ülalpidamise kulu on umbes 6 000 krooni kuus. Hageja on hetkel kodune, sest pärase lapse lasteaeda panemist ei ole tööd leidnud. Tema sissetulekuks on peretoetus 900 krooni kuus. Vastavalt Tööturuameti tõendile nr xxx, on kostja töötu alates 11.11.2008. Kostja sissetulekuks on invaliidsuspension, mis tema seletuse kohaselt on 2 190 krooni kuus.

Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise PKS § 61 lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohtule esitatud pensionitunnistusest nr 316124 nähtub, et kostja on kaotanud 60 % töövõimest. Seega esineb kostjalt elatise väljamõistmisel PKS § 61 lg 6 p-s 1 sätestatud asjaolu. Kostja osaline töövõime kaotus aga ei anna alust jätta last ilma õigusest saada ülalpidamist. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja sissetulekuks on saadav pension 2 190 krooni kuus. Kostjal on raske tööd leida seoses invaliidsusega, probleem jalaga ei võimalda tal teha füüsilist tööd. Arvestades kostja varalist ning tervislikku seisu ja lapse vajadusi, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis poja ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus.

PKS § 70 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud

3 selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostja suhtes esineb PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu, mis välistab elatise välja mõistmise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kuulub elatis välja mõistmisele alates hagi esitamisest 17.novembrist 2008.

Koidula Laurisaar kohtunik