2-07-32113/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-32113 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind AS Ehagi LK’i vastu 2595,40 krooni saamiseks. 1386,92 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS E(registrikood xxx, asukoht xxx) hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach kostja LK (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista LK’ilt võlgnevus 2595,40 krooni (kaks tuhat viissada üheksakümmend viis krooni ja nelikümmend senti) AS-i Ekasuks.

3. Välja mõista LK’ilt menetluskulud 750 (seitsesada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

2 oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik AS E esitas 30.08.2007.a kohtule hagi LKi vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja ei ole teenuse eest nõuetekohaselt tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1386,92 krooni ning viivise 1208,48 krooni, kokku 2595,40 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 520,64 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 16.12.2008.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2595,40 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 250 krooni ning lepingulise esindaja kulude katteks 500 krooni, kokku 750 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik