3-08-212/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2009; Tallinn Haldusasja number 3-08-212 Haldusasi E.L.i (avaldaja) kaebus Viimsi Vallavalitsuse 21.03.2003 määruse nr 11 punkti 1 osalise tühistamise nõudes RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E.L.i ja Viimsi Vallavalitsuse vahel sõlmitud kompromiss, mis on kokkuvõtlikult järgmine;

1) Viimsi Vallavalitsus muudab oma 21.03.2003 määruse nr „Aadresside määramine Leppneeme külas“ punkti 1 osas, millega määrati Pihlaka talu aadressiks xxxxxxx ja määrab Pihlaka talu aadressiks xxxxxxx // Pihlaka talu; 2) E.L.i menetluskulud kogusummas

71 413 (seitsekümmend üks tuhat nelisada kolmteist) krooni ja 60 senti jäävad Viimsi Vallavalitsuse kanda ning kantakse peale käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist E.L.i kontole nr xxxxxxxxxx Swedbankis; 3) Menetlusosalised on kokku leppinud, et lühendavad seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-08-212 menetlus (HKMS §

24 lg 1 p 3);

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 3 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 5, § 24 lg 3 ja TsMS § 64 lg 2)

1. Avaldaja esitas 04.02.2008 kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 21.03.2003 määruse nr 11 punkti

1 tühistamiseks selles osas, millega määrati Pihlaka põlistalu aadressiks xxxxxxxx. Kaebuse esitaja leidis, et sisuliselt on tegemist üksikjuhtumi reguleerimisega ja seega üksikaktiga, mida on võimalik halduskohtus vaidlustada. Avaldaja väitel sai ta määrusena pealkirjastatud haldusakti kätte 07.01.2008 ja sellest lähtuvalt on kaebus tähtaegne.

2. Tallinna Halduskohtu 30.04.2008 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 72-73). Nimetatud määruse alusel saadeti kaebuse materjal Viimsi Vallavalitsusele (vastustaja) vastamiseks, kuid kohtuistungi toimumise aega kindlaks ei määratud.

3. Viimsi Vallavalitsuse vastusest ning omakorda sellele järgnenud kaebuse esitaja selgitustest järeldus, et kompromissi saavutamine ei pruugi olla välistatud. Samas kompromisslepingu esitamist ei järgnenud ning seetõttu oli vaja kohtuistungi toimumise aeg kindlaks määrata.

4. 03.02.2009 kohtuistungil leidsid menetlusosalised ühiselt, et kompromissi saavutamine on võimalik. Kompromissi tekst tuli esitada hiljemalt 27.02.2009 (kohtuistungi protokoll, tl 165).

5. 17.02.2008 esitasid menetlusosalised kompromisslepingu menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-08-212 (tl 166-167). Kompromissi tingimused on järgmised:

1) Viimsi Vallavalitsus muudab oma 21.03.2003 määruse nr 11 „Aadresside määramine Leppneeme külas“ punkti 1 osas, millega määrati Pihlaka talu aadressiks xxxxxxx ja määrab Pihlaka talu aadressiks xxxxxxxx // Pihlaka talu; 2) Menetlusosalised on kokku leppinud, et E.L.i menetluskulud kogusummas 71 413 (seitsekümmend üks tuhat nelisada kolmteist) krooni ja 60 senti jäävad Viimsi Vallavalitsuse kanda ning kantakse peale käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist E.L.i kontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbankis; 3) Vastavalt HKMS § 21 lg 3 ja 5 ning § 24 lg 1 p 3 paluvad menetlusosalised kinnitada kohtulik kompromisskokkulepe ja lõpetada menetlus ilma kohtuistungit pidamata; 4) Menetlusosalised on teadlikud haldusasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja et HKMS § 24 lg 2 kohaselt ei saa isik menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse samas asjas; 5) Menetlusosalised on kokku leppinud, et käesoleva kokkuleppe kinnitamise korral on edasikaebamise tähtaeg (3) kolm päeva arvates kohtumääruse protsessiosalistele kättetoimetamisest; 6) Kohtulik kompromisskokkulepe on koostatud kolmes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb kummalegi menetlusosalisele ja üks esitatakse kinnitamiseks Tallinna Halduskohtule.

6. HKMS § 21 lg 3 kohaselt on menetlusosalistel võimalus kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil lõpetada menetlus kompromissiga. Kokkulepet on võimalik täita ja antud juhul ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mille puhul tuleks kaaluda kompromissi kinnitamata jätmist. Seega tuleb kompromiss kinnitada ning menetlus haldusasjas lõpetada.

Enno Loonurm Kohtunik