2-08-75349/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-75349

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2009.a. Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-08-75349 Tsiviilasi B AS-i hagi A S vastu võlgnevuse 31 518,42 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Tsiviilasja hind 17 329,60 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B AS (registrikood xxx, asukoht xxx; Kostja A S (isikukood xxx, elukoht rahvastikuregistri järgi xxx; töökoht xxx). Läbi vaadatud kirjalikus menetluses istungit pidamata 17. veebruar 2009.a. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A S B AS-i kasuks 28 630,15 (kakskümmend kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend krooni ja 15 senti).

3. Välja mõista A S B AS-i kasuks alates 10.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,96% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta rahuldamata B AS-i nõue A S leppetrahvi 2 888,27 krooni väljamõistmiseks.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus 6. Välja mõista A Slt B AS-i kasuks menetluskulud summas 1 266,00 (üks tuhat kakssada kuuskümmend kuus) krooni.

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-08-75349

2 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Asjaolud ja hageja nõue 12.11.2008.a. esitas B AS kohtule hagi A S vastu võlgnevuse 31 518,42 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Nõue tuleneb poolte vahel 2.03.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust . Hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 14 441,33 krooni; sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3 136,56 krooni; leppetrahv 2 888,27 krooni; võla sissenõudmisega seotud kulu 700 krooni; sissenõutavaks muutunud viivis 10 352,26 krooni ning alates 10.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,96% tagastamata krediidisummalt aastas.

Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.

Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale tööandaja kaudu edasiandmisega 17.12.2009.a. kooskõlas TsMS § 322 lg 2 kätte toimetatud. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja tähtaegselt hagiavaldusele ei vasta. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

2-08-75349

3 seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tulenevalt leppetrahvi 2 888,27 krooni. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kostja tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel maksma hagejale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 on ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv 2 888,27 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 28 630,15 krooni ja alates 10.11.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,96% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1 266,00 krooni, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 1 250,00 krooni ja menetlusdokumentide väljatrüki eest riigilõiv 16 krooni.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 17.02.2009.a.

Ärakiri õige. Kohtunik