3-08-1349/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-08-1349

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1349 Haldusasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingu (dušši kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. novembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Dorožko apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Aleksandr Dorožko Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 13. novembri 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksandr Dorožko esitas Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustades Tartu Vangla toimingut, mis seisnes kaebajale 11.06.2008 Tallinna Vanglast etapist tulles duši kasutamise mittevõimaldamises ning taotles toimingu õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebaja soovis tulevikus esitada Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude, kuna vangla on alandanud kaebaja inimväärikust. Kaebaja etapeeriti 11.06.2008 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse kella 9.10-st kuni 12.00-ni. ning kell 12.00 kuni 17.00 oli kaebaja ooteboksis Tartu Vanglas. Kaebaja läbis uuesti kontrolli ning talle anti uus vanglariietus. A. Dorožko avaldas soovi end pesta dušši all, kuna oli tulnud teisest vanglast ning oli saanud ka uue vangla riietuse, mistõttu tekkis tal vajadus end pesta. Vanglaametnik ei võimaldanud kaebajale dušši kasutamist. Vangla rikkus kaebaja suhtes VangS § 50 lg 2 nõudeid, samas on vanglatöötaja lasknud dušši kasutada teisel kinnipeetaval. VangS § 50 lg 2 nõue on vanglale täitmiseks, et kinnipeetav saaks hoolitseda oma hügieeni eest ja täita sanitaarsed nõuded. Peale CPT Komisjoni külastamist Tartu Vanglas, keerati S sektoris kambrites olev kuum vesi kinni.

2. Tartu Vangla seletuste kohaselt on A. Dorožko paigutatud Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoonesse S 6 sektorisse, kus on kinnipeetaval võimalus käia duši all iga nädala teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuna A. Dorožko toimetati ühest vanglast teise ning ta paigutati sektsiooni, kus sai käia duši all juba järgmisel päeval pärast Tartu Vanglasse saabumist. Kaebajal on kambris olemas kogu aeg külm vesi, mida on võimalik veekeetjaga soojendada ja veekeetja on kaebajal olemas, mistõttu oli A. Dorožkol võimalus end ka samal päeval pesta. VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. Nimetatud sektoris saavad kinnipeetavad aga dušši kasutada teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti, seega oluliselt rohkem kui miinimumnõuded ette näevad.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 13. novembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla rikkunud VangS § 50 lg 2, mille alusel vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, tuleb võimaldada kinnipeetavale saun, vann või dušš. Kinnipeetava isikliku hügieeni küsimus on reguleeritud VangS §-ga 50, mille lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest ja lõige 2 kohaselt vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.

A. Dorožko ei ole isik, kes on äsja vabadusest asunud karistust kandma, mistõttu ei laiene tema suhtes VangS § 50 lg 2 säte, et vanglasse vastuvõtmisel tuleb anda isikule sauna, vanni või duši kasutamise võimalus. Kaebuse esitaja on kinnipeetav alates novembrist 2002, mistõttu laieneb kaebajale säte, et tuleb tagada vähemalt üks kord nädalas sauna, duši või vanni kasutus. Kaebaja on paigutatud 11.06.2008 Tartu Vanglas süüdimõistetute eluhoone avatud sektorisse S 6 ning nimetatud sektori kinnipeetavad saavad dušši kasutada teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti, seega rohkem kui seadusesäte on vanglat kohustanud. Samuti on kaebaja kambris kasutamiseks külma vee kraan ning kaebajal on olemas veekeeduseade, millega saab ta ise vett soojendada, et täita esmaseid hügieeninõudeid. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on andnud Tartu Vanglale positiivse hinnangu pärast külastamist 2003. aasta septembris. Vangla poolt kaebajale duši kasutamise mittevõimaldamisel ei olnud tegemist vangla poolt VangS § 50 lg 2 nõuete ega kaebaja õiguste rikkumisega. Kaebajal oli võimalus kasutada kambris külma vett või seda veekeeduseadmega soojendada ning järgmisel päeval oli kaebaja elusektoris kinnipeetavatel dušši kasutamise võimalus. Kinnipeetavatele, keda toimetatakse ühest vanglast teise ei pea koheselt vanglasse vastuvõtmise päeval võimaldama sauna, vanni või dušši. Samuti ei ole tõendatud, et kaebajal oleks erivajadused pesemisvõimaluste järele. Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes VangS § 50 lg 2 nõudeid ega alandanud kaebaja inimväärikust seoses asjaoluga, et kaebaja ei saanud koheselt Tartu Vanglas Tallinna Vanglast etapist tulles dušši kasutada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A. Dorožko esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

13. novembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohtu otsus seaduslik, kohus ei kaitsnud apellandi subjektiivseid õigusi ning jättis kohaldamata materiaalõigusnormi, mida ta kohaldama pidi. Kohus ei ole analüüsinud ega hinnanud õigesti kõiki asjaolusid. Kaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil. VangS § 50 lg 2 on mõeldud selleks, et tagada eelkõige vanglas viibijate puhtus, inimväärikuse austamine, eneseaustamine ja seega vangla kohustus kaasa aidata kinnipeetaval täita hügieeninõudeid ja hoolitseda enda eest. Sellest seadusesättest ei ole väljaloetav, et duši kasutamine on võimaldatud ainult sellele kinnipeetavale, kes esmalt vanglasse saabub. VangS § 50 lg 1 kohustab kinnipeetavat hoolitsema enda isikliku hügieeni eest ja vangla on kohustatud seda igati soodustama, et inimene tunneks ennast vanglas väärikalt. Vangla ei lähtunud kohustustest järgida hea halduse tavasid ja ei võimaldanud dušši all pesemist.. Nii vangla poolt duši kasutamise mittevõimaldamisega kui ka kohtu poolt isiku õiguste kaitsmata jätmisega alandati apellandi inimväärikust. VangS § 41 ei loe õigustatuks piiranguid duši kasutamisel.

5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellatsioonkaebus tuleks jätta menetlusse võtmata ja apellandile tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 33 lg 3 p 5 alusel, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Apellant esitas kaebuse halduskohtule preventiivsel eesmärgil, et edaspidi ei rikutaks Tartu Vanglasse saabumisel tema VangS § 50 lg 2 tulenevat õigust käia duši all igakordselt peale ühest vanglast teise etapeerimist. Vastustaja on täitnud apellandi suhtes VangS § 50 lg-st 2 tulenevat nõuet võimaldada kinnipeetavatele vähemalt kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. Tartu Vangla poolt on kõigile kinnipeetavatele tagatud kaks korda nädalas duši kasutamise võimalus. Vanglasse vastuvõtmise all mõistetakse vabadusest vanglasse karistuse kandmisele saabumist vastavalt VangS §-le 13. VangS § 19 järgi nimetatakse ühest vanglast teise liikumist ümberpaigutamiseks. Kuna apellant ei saabunud Tartu Vanglasse vabadusest, vaid paigutati ühest vanglast teise, ei pidanud ta saama vanglasse saabumisel koheselt vanni, dušši ega sauna. Kaebus ei kuulu rahuldamisele eeldusel, et apellatsioonkaebuses toodud väited on õiged. Apellandi huvi kaebuse esitamiseks on ära langenud, kuna ta vabanes vangistusest 9. detsembril 2008.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13. novembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. VangS § 50 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vähemalt kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna apellant ei ole isik, kes vabadusest tulnuna asuks karistust kandma, siis ei olnud vanglal kohustust anda talle 11. juunil 2008 võimalust kasutada dušši. Ringkonnakohtu arvates on õige halduskohtu seisukoht, et etapeerimisel ühest vanglast teise ei ole isikut vastu võttev vangla kohustatud võimaldama talle duši kasutamist. Apellant asub Tartu Vangla sektoris S 6 ning nimetatud sektoris asuvad kinnipeetavad saavad dušši kasutada teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti. Apellandil oli juba järgmisel päeval alates saabumisest Tartu Vanglasse võimalus kasutada dušši. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et kambris on olemas külm vesi ning kinnipeetaval oli olemas veekeetja, millega oli võimalik vett soojendada, et oleks võimalik hoolitseda oma hügieeni eest. Eeltoodust tulenevalt puudub alus lugeda Tartu Vangla poolt

11. juunil 2008 duši kasutamise mittevõimaldamine õigusvastaseks. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et apellandi huvi kaebuse esitamiseks (preventiivne eesmärk) on ära langenud, kuna ta vabanes vangistusest 9. detsembril 2008.

Ivo Pilving Maili Lokk Agu Timmi