2-08-75475/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-75475 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2009.a, Narva, kell 13.45 Narva kohtumaja kantselei Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi O K hagi S K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O K /isikukood xxx, elukoht xxx/ Hageja esindaja: Jevgenia Tušinskaja Kostja: S K /isikukood xxx, elukoht: xxx/ Kohtuistungi toimumise aeg

03. veebruar 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja: O K Hageja esindaja: Jevgenia Tušinskaja Kostja: S K Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Sirje Sirnask

RESOLUTSIOON

1. O K hagi rahuldada.

2. Mõista S K välja O K kasuks elatis poja G K, sünd xxx ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.10.2008 kuni poja G K täisealiseks saamiseni, s.o xxx, summas 2175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Mõista S K välja O K kasuks elatis poja N K, sünd xxx ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01.10.2008 kuni poja G K täisealiseks saamiseni, s.o 10.03.2023, summas 2175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulud

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-75475 kannab S K.

2. Mõista S K välja O K kasuks tema menetluskulud summas 1000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

Tsiviilasi nr 2-08-75475

2(4) kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

12.11.2008.a esitas O K kohtule hagi S K vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt hagejal ja kostja on kaks ühist last: G K (sünd. xxx) ja N K (sünd. xxx). Lapsed elavad koos hagejaga.

Hageja ei oma kostja suhtes pretensioone laste ülalpidamise suhtes nende kooselu ajal, kuid alates oktoobrist 2008.a ei osuta kostja abi laste ülalpidamiseks.

Vastavalt PKS § 61 lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Laste vajaduses kasvavad pidevalt. Lapsele vajalikud kulutused ei koosne üksnes kulutustest toidule, riietele, koolitarvetele ning kulutustest korteritasule lapse osas. Antud juhul on vajalikeks kõik kulutused, mida kannab lapsevanem lapse heaolu ning turvalisuse tagamiseks. Laste elamine ema juures tähendab seda, et ta peab iga päev tegelema laste elu korraldamisega ning omama selleks vajalikke rahalisi vahendeid.

Vanem poeg G õpib kuuendas klassis ning tegeleb laskespordiga. Noorem poeg N käib lasteaias. Hageja sissetulekud koosnevad tema kuupalgast, mis moodustab keskmiselt 4570 krooni kuus. On ilmselge, et nendest vahenditest ei jätku laste normaalseks ülalpidamiseks.

Vastavalt PKS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja sissetulek ei ole piisav laste vajaduste normaalseks ning pidevaks tagamiseks. Kostja on kohustatud ning on võimeline osutama abi laste ülalpidamiseks.

Ülaltoodust lähtudes palub hageja välja mõista kostjalt S K O K kasuks laste G K ja N K ülalpidamiseks igakuise elatusrahana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 2175 krooni iga lapse kohta, alates 01.10.2008.a.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

24.11.2008.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta võtab omaks haginõuded. Kuid kostja teatas, et alates septembrist 2008.a ta on töötu ning sellepärast ta ei saa maksta elatis laste ülalpidamiseks. Samas teatas kostja, et vaidlust võib lahendada kohtuväliselt ning ta on nõus sõlmida kompromissi.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE

11.12.2008.a esitatud seisukoha kostja vastusele kohaselt jääb hageja oma nõuete juurde, kuna kostja ei ole pakkunud ühtegi varianti kompromissi sõlmimiseks.

Kohtuistung

Tsiviilasi nr 2-08-75475

3(4)

03.02.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja palub mõista kostjalt S K välja elatis alaealiste G K ja N K ülalpidamiseks summas 2175 krooni igakuiselt kummalegi lapsele alates 01.10.2008.a. Samas palub hageja mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 1000 krooni.

Kostja tunnistab hagi. Kostja kinnitas, et oktoobrist 2008.a ta ei anna raha hagejale. Kostja teatas, et käesoleval ajal ta ei tööta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus tuvastas, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustusi. Kostja ka ise kinnitas, et alates oktoobrist 2008.a ta ei anna hageja raha.

Vastavalt PkS § 50 lg 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline.

Hageja töötab, tema palk on keskmiselt 4570 krooni.

Tsiviilasi nr 2-08-75475

4(4) Antud asjas ei esine muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusi. Asjaolu, et kostja ei tööta ei ole aluseks elatise suuruse vähendamiseks või elatise välja mõistmata jätmiseks. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud seisukoha kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega leiab kohus, et antud asjas puuduvad perekonnaseaduse § 61 lg 5, 6 sätestatud elatise suuruse vähendamise eeldused.

Vastavalt PkS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja esitas hagiavalduse kohtule 12.11.2008.a. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta ei anna hagejale raha alates oktoobrist 2008.a. Antud juhul ei esine PkS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid ning sellest tulenevalt on põhjendatud mõista elatise välja alates 01.10.2008.a.

TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei taotlenud otsuse tunnistamist viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab S K, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja esindaja kulude katteks 1000 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Natalja Losevtsova Kohtunik