2-08-51870/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-51870

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 16. veebruar 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-51870 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind EAS-i hagi J M (endise nimega I ) vastu liikluskahju 18 502,69 krooni hüvitamiseks

18 502,69 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EAS (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja D Sotnikova Kostja J M (endise nimega I , isikukood xxx, aadress xxx) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Rahuldada hagi. Välja mõista J M `lt (endise nimega I ) 18 502,69 (kaheksateist tuhat viissada kaks krooni ja 69 senti) krooni EAS-i kasuks.

Menetluskulud jätta 100% ulatuses J M (endise nimega I ) kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud

2-08-51870

2 1. 12.05.2007.a toimus Tallinnas, Mustamäe tee – Tammsaare tee ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides D K `ile kuuluvat sõidukit xxxreg märgiga xxx(tl 7) ei tulnud toime selle juhtimisega ning sõitis otsa fooripostile (tl 3-6).

2. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja varakahju Tallinna Transpordija Keskkonnaametile (tl 9-11).

3. Liikluskahju põhjustajal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 3).

4. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EAS poolt liikluskindlustuse lepinguga, siis selle alusel tekkis hagejal liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees (tl 12).

5. Hageja poolt on liikluskahju kannatanule hüvitatud summas 16 089,30 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud 2413,39 krooni, seega kokku 18 502,69 krooni (tl 13-17).

6. Hageja esitas kostjale tagasinõuded, millele kostja pole tänaseni vastanud ega asunud võlasummat tasuma (tl 18-19).

Hageja nõue ja põhjendused

7. Hageja palub kostjalt välja mõista 18 502,69 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS § 48 lg 2 p-le 4 ja § 48 lg-le 3.

Kostja vastuväited

8. Kostja kinnitab, et tal on võlgnevus hageja ees. Kostja on hetkel töötu ja tema pangaarved on arestitud. Kostjal on väike laps ja tema sissetulek koos lapsetoetusega moodustab 3300 krooni. Kostja mees hetkel ei tööta.

Kohtu põhjendused

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. 12.05.2007.a toimus Tallinnas, Mustamäe tee – Tammsaare tee ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides D K `ile kuuluvat sõidukit xxx reg märgiga xxx(tl 7) ei tulnud toime selle juhtimisega ning sõitis otsa fooripostile ning põhjustas sellega varalise kahju Tallinna Transpordija Keskkonnaametile.

13. Vaidlust ei ole selles, et liikluskahju põhjustajal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 3) ega selles, et sõiduki xxx reg märgiga xxx tsiviilvastutus oli

2-08-51870

3 kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kannatanule s.o Tallinna Transpordija Keskkonnaametile kahju ja kandis käsitluskulusid (tl 12-17).

14. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega ühtegi tõendit, et ta ei ole kahju põhjustanud. Kostja väited selle kohta, et nii tema kui ka tema mees on hetkel töötud ning nende sissetulekud koos lapsetoetusega moodustavad kokku 3300 krooni, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Tuginedes kohtule hageja poolt esitatud tõenditele asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja juhtis sõidukit juhtimisõiguseta ning põhjustas varalise kahju.

15. LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Kohus leiab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju hüvitamiseks sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. LKindlS § 48 lg 3 järgi tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjal hüvitada liiklusõnnetuses põhjustatud kahju ja juhtumi käsitluse põhjendatud kulud, seega kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 18 502,69 krooni.

Menetluskulud

16. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik