3-09-104/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-104 Haldusasi

O. B.u kaebus Tallinna Vangla poolt allkirjade mittevõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 000 krooni Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – O. B.; Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon

1. Rahuldada O. B.u kaebus osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud – ajavahemikus 5. jaanuar 2006. a kuni 20. jaanuar 2006. a kambri nr 345 inspektor-kontaktisiku poolt O. B.ult allkirjade mittevõtmine 7 tema kirja adressaatidele edastamiseks üleandmise kohta.

3. Rahalise hüvitise nõude osas jätta O. B.u kaebus rahuldamata.

4. Mõista Tallinna Vanglalt riigituludesse riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2900078509 ning selgitus: „Tallinna Vangla, haldusasi nr 3-09-104, riigilõiv”. Tähtaegselt täitmata jätmise suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 18. märtsil 2009. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav O. B. esitas 13. oktoobril 2006. a Tallinna Vanglale avalduse, mille kohaselt ajavahemikus 5. jaanuar 2006. a – 20. jaanuar 2006. a kambri nr 345 kontaktisik ei võimaldanud O. B.ul anda allkirju kontaktisikule kirjade edastamiseks üleandmise kohta. O. B. palus läbi viia vanglasisese juurdluse ning teatada, mitu kirja ta sel ajavahemikul üle andis.

2. Tallinna Vangla 7. novembri 2006. a kirjas nr 1-13/20873-1 teatati O. B.ule, et II eelvangistushoone I korruse inspektor-kontaktisiku poolt peetava raamatu kohaselt saatis O. B. ajavahemikus 5. jaanuar 2006. a – 20. jaanuar 2006. a Kodakondsusja Migratsiooniametile, Tallinna Vanglale, Põhja Ringkonnaprokuratuurileja Euroopa Inimõiguste Kohtule kokku 7 kirja.

3. O. B. esitas 21. novembril 2008. a Tallinna Vanglale taotluse allkirjade mittevõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 000 krooni. Avalduse kohaselt ignoreeris kontaktisik allkirjade mittevõtmisega kaebaja õigusi ja pani kaebaja tugevasti närveerima.

4. Tallinna Vangla direktori 23. detsembri 2008. a kirjaga nr 1-13/43545-1 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise nõue arusaamatu, kuna kõik

7 üleantud kirja jõudsid adressaadini. Puuduvad riigivastutuse seadusest (RVastS) § 7 lõikest 1 ja § 9 lõikest 1 tulenevad alused kahju hüvitamiseks.

5. O. B. esitas 16. jaanuaril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt allkirjade mittevõtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 000 krooni, jäädes 21.novembril 2008. a Tallinna Vanglale esitatud avaldustes toodud väidete juurde. Allkirjade mitteandmine tõi kaasa kaebajat tugevasti rusunud teadmatuse, kas kirjad on edasi saadetud või ametnike poolt varastatud. Tekitati kahju kaebaja psüühilisele ja füüsilisele tervisele, kuna ta närveeris ja kannatas oma seaduslike õiguste õigusvastase piiramise tõttu.

6. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, jäädes 23. detsembril 2008. a O. B.ule antud vastuses esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

8. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 48 lg 1 kehtis 2006. aasta jaanuaris alljärgnevas redaktsioonis: „Kinnipeetav annab oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava eesja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga.“

9. Kohtule esitatud tõenditest (tlk 24-27) nähtub, et O. B.u poolt 2006. aasta jaanuaris erinevatele asutustele adresseeritud 7 kirja on vanglatöötaja poolt vastavas žurnaalis registreeritud, kuid võetud ei ole kinnipeetava allkirja saadetise üleandmise kohta. Seega rikkus vangla „Vangla sisekorraeeskirja“ § 48 lõiget 1 ning allkirjade mittevõtmise osas on vangla toimingud seega õigusvastased vaatamata sellele, et vaidlustamata asjaolude kohaselt jõudsid O. B.u üleantud kirjad adressaadini. Kuna allkirjade võtmise nõue on muuhulgas kehtestatud ka kinnipeetava huvide kaitseks, rikub see õigusvastane toiming kinnipeetava õigusi.

10. RVastS § 9 lg 1 alusel kahju rahaline hüvitamine eeldab seda, et isikule on tekkinud tervisekahjustus (s.o kahju). Käesoleval juhul põhistab O. B., et Tallinna Vangla õigusvastane toiming pani teda tugevasti närveerima. Kohus leiab, et antud vaidluse asjaolusid arvestades ei ole tegemist sellise tervisekahjustusega, mis õigustaks kaebaja kasuks avalike vahendite arvelt rahalise hüvitise väljamõistmist. Tegemist ei ole meditsiiniliselt tuvastatud raske või püsiva terviserikkega. Puuduvad igasugused tõendid füüsilise tervisekahju tekkimise kohta. Riigivastutuse seadus lähtub põhimõttest, et rahaliselt, s.o avalike vahendite ehk maksumaksja raha eest hüvitatakse ainult raskemad isikuõiguste riived ning kehtiv õigus ei välista väikese mittevaralise kahju hüvitamist teiste sobivate vahenditega. Seda kinnitavad ka Riigikohtu 5. oktoobri 2006. a otsuse nr 3-3-1-44-06 p 13 avaldatud seisukohad.

11. Samas on usutav, et vanglaametniku poolt kinnipidamistingimustes viibiva isiku seaduslike õiguste teostamise (ametiasutustele kaebuste, avalduste kirjutamine) käigus toimepandud õigusvastase toimingu tõttu teadmatusest ja ärevusest tingitud tekkiv psüühiline pingeseisund ja närvilisus võib vastavalt asjaoludele olla tuntav ning mõjuda teatud (siiski mitte olulisel) määral kinnipeetava tervislikku heaolu. Sellises ulatuses tekkinud ebaõiglus on proportsionaalne kompenseerida mitte rahaliselt, vaid kohtuotsuse alusel vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamisega, millega antakse avalikult hukkamõistev hinnang vangla õigusvastasele tegevusele, kinnitatakse kaebaja õiguste rikkumist (rehabiliteeriv efekt) ja hoitakse ära analoogiliste õigusrikkumiste toimepanemine. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Antud juhul on proportsionaalne hüvitada kahju kohtu näidatud viisil. Puuduvad muud kahju hüvitamist välistavad asjaolud: kaebajale ei saa ette heita teiste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist, kuna vaidlusaluste toimingute lühiajalist iseloomu arvestades polnuks kaebajal tõenäoliselt võimalik muid nõudeid efektiivselt esitada; samuti esineb vangla toimingu ja kaebaja heaolu languse vahel põhjuslik seos.

12. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb Tallinna Vanglalt mõista HKMS § 95 lg 1 alusel riigituludesse kaebuse esitamisel tasumata jäetud riigilõiv, mis mitterahalise nõude (toimingu õigusvastaseks tunnistamine, s.o kaebuse rahuldatud osa) korral olnuks 250 krooni.

Villem Lapimaa