2-08-76633/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-76633

Hagi ese

T. OÜ hagi S. OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7451.95 krooni (TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 alusel)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: T. OÜ

esindaja: juhatuse liige H.O.

kostja: S. OÜ

esindaja: juhatuse liige E.S.

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. OÜ hagi S. OÜ vastu.

2. Välja mõista S. OÜ-lt põhivõlg 7451.95 krooni (seitse tuhat nelisada viiskümmend

üks krooni ja üheksakümmend viis senti) ning viivis 2307.48 krooni (kaks tuhat

kolmsada seitse krooni ja nelikümmend kaheksa senti) T. OÜ kasuks.

3. Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõivust T. OÜ kanda 45% ja S. OÜ kanda

55%; muud menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Välja mõista S. OÜ-lt menetluskulu 550.- krooni (viissada viiskümmend krooni) T.

OÜ kasuks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

1. Kostja ostis hagejalt 2007 septembris ja oktoobris mitmesuguseid kondiitritooteid kokku

12 451.95 krooni eest. Kostja ei tasunud esitatud arveid. R OÜ kaudu õnnestus saada

võlast kätte 3820 krooni. 13.11.2008 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõla 7451.95 krooni ja viivise 14 717 krooni (0,5% päevas iga viivitatud

päeva eest). Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kohtukulud (tlk 4).

2/2

2. 30.01.2009 avalduses tunnistas hageja, et poolte vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid, mis

viitavad seaduses sätestatust erinevale viivisemäärale. Hageja palus mõista kostjalt VÕS

§ 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel välja viivise 2307.48 krooni. Poolte kohtukulude jätmisega

poolte endi kanda hageja nõus ei ole. Kostja oli võlast teadlik, kuid ei täitnud oma

kohustusi meeldetuletustele vaatamata.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja tunnistab põhinõuet summas 7451.95 krooni. Viivisenõuet summas 14 717 krooni

kostja ei tunnista. Viivisemäär on meelevaldne ning õigusliku aluseta. Hageja võimalik

viivisenõue saab tuleneda üksnes seadusest. Samuti ületab viivis põhivõlga. Kostja taotleb

viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Poolte menetluskulud palub kostja jätta poolte

endi kanda (tlk 25-26).

4. 30.01.2009 seisukohas kinnitas kostja veelkord, et on nõus rahuldama põhinõude.

Viivisenõudel puudub mistahes õiguslik alus. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi

kanda, sest ta on nõus sõlmima hagejaga kompromissi ning põhjendatud on hageja nõue

üksnes põhivõla osas.

KOHTU SEISUKOHT

5. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja võlgneb hagejale kondiitritoodete eest

11.10.2007 arve nr 708, 03.09.2007 arve nr 6185 ja 12.09.2007 arve nr 701 alusel kokku

7451.95 krooni (tlk 4, 6, 7, 8, 25-26). Kostja on võlga kinnitanud nii vastuses hagile kui

ka 30.01.2009 seisukohas. Lähtudes eeltoodust ja VÕS § 101 lg-st 1, § 108 lg-st 1, § 208

lg-st 1, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 7451.95 krooni

6. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 I lause näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole arveid

nõuetekohaselt tasunud, on hagejal õigus nõuda temalt viivist. Pooled ei ole viivisemääras

kokku leppinud, seega tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Kohus peab

põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94

alusel 2307.49 krooni.

7. Põhiline vaidlus käesolevas asjas toimus viiviste üle. Hageja vähendas viivise

põhjendatud suuruseni alles pärast kostja vastuväiteid. TsMS § 162 lg 4, § 173 lg 1, 4

alusel ning hageja esialgset nõuet ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jagada järgmiselt: riigilõivust tuleb jätta hageja kanda 45% ja kostja kanda

55%; muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

8. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (tlk 28), kuid pooled

ei ole nimekirju esitanud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu

1000 krooni (tlk 3, 19). Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1 p 3 ja menetluskulude jaotusele 550 krooni.

Kohtunik