2-08-82034/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-82034 Otsuse kuupäev 16.veebruar 2009

Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Kohtuasi K.S.i hagi R.S.i vastu lapsele elatise nõudes Hageja K.S. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Hageja esindaja Advokaat Pille Toom Kostja R.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 11.veebruar 2009

Resolutsioon Välja mõista R.S.ilt K.S.i kasuks elatis K.S. ( sündinud xx.xxxxxx xxxx) ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates 03.detsembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Viivitamata täidetavaks tunnistada elatis alates 01.veebruarist 2009.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud Hagiavalduse järgi poolte abielu on lahutatud. Abielust on sündinud xx.xxxxxx xxxx tütar K. S., kes vastavalt poolte kompromisslepingule elab hageja juures. Peale lahkuminekut, kui kostja töötas Soomes, maksis ta vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus, kuid peale Soomest äratulekut, on andnud lapse ülalpidamiseks kuni 1000 krooni kuus temale sobival ajal. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, et viimane maksaks elatis rohkem kui 1000 krooni, sest lapse vajadused on suuremad, kuid kostja on elatise suurendamisest keeldunud. Kuna kostja vabatahtlikult oma vanema kohustusi seaduses ettenähtud ulatuses ei täida, siis tuleb elatis hageja kasuks välja mõista kohtu kaudu. Hageja palub välja mõista kostjalt elatis 2500 krooni kuus. Kostja oma vastuses hagi kohta seletab, et tema keskmine palk on ca 7200 krooni kuus ( kätte saab 6000 krooni ) , mida ta tõendab pangakonto väljavõttega. Mõjuvaks põhjuseks maksta elatist vähem kui seaduses ette nähtud on kostja hinnangul poolt vahel tsiviilasjas nr 2-08-22141 kinnitatud kompromiss, mis puudutab nende ühise lapsega suhtlemise korda. Lapse elukohaks on ema elukoht, aga lapse isal on õigus viibida oma elukohas koos lapsega vähemalt kahel nädalavahetusel kuus alates reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni. Sellest tulenevalt viibib laps vähemalt 5 päeva kuus kostja juures, mille kestel on tema ülalpidamisel, sh. ostab lapsele ka riideid jne. Viis päeva kuus moodustab 16,7 % ühe kuu kestusest, mistõttu peaks kohus elatise miinimumsuuruse otsustamisel perekonnaseaduse § 60 lõikes 4 viidatud summat vähendama samaväärselt ( 16,7 % 2175 kroonist on 362.50 krooni ). Kostja soovib ja tahab osaleda oma lapse üleskasvatamisel ja kanda sellega kaasnevaid kohustusi vastavalt oma võimalustele. Lapse ema on üldjuhul küll võimaldanud tal lapsega suhelda kahel nädalavahetusel kuud, kuid ei ole võimaldanud muul ajal temal ja lapsel koos viibida, vaatamata kostjapoolsetele sooviavaldustele ja koostöövalmidusele. Tulenevalt tema tegelikust sisstulekust ( ca 7000 krooni kuus), kohtulikult kinnitatud lapsega suhtlemiskorra kokkuleppest, selle mõjust lapse igakuistele ülalpidamiskuludele, on ta nõus maksma elatist 2000 krooni kuus.

Kohtuistungile hageja ei ilmunud. Hageja esindaja jäi nõude juurde välja mõista elatist 2500 krooni. Hageja esindaja kompromissiks elatise suuruse osas nõus ei olnud.

Kostja kohtuistungil ei olnud nõus elatise suurusega 2500 krooni. Ta on nõus elatisega 2000 krooni kuus, kuna tal on õigus olla osa aega lapsega koos ja siis peab tema last ülal.

Kohtu põhjendused Pooled vaidlevad kostjalt lapsele väljamõistetava elatise suuruse üle. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja palus välja mõista elatis 2500 krooni kuus, kostja on nõus elatisega 2000 krooni kuus, põhjusel, et osa aega viibib laps tema juures ja on tema ülalpidamisel.. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib elatist 2500 krooni, sest siis jääks hagejale reaalselt peale tulumaksu mahaarvamist kätte 1950 krooni. Hageja on märkinud oma töötasuks 4500 krooni kuus, tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Kostja väitel oa tema palk ca 7200 krooni kuus, kätte saab 6000 krooni kuus, selle tõenduseks on esitanud panga väljavõtted. TsMS § 231 järgi ei ole tsiviilkohtumenetluses vaja tõendada asjaolu, mille kohus loeb üldtuntuks või mille teine pool omaks võtab. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja esindaja ei esitanud kohtuistungil vastuväiteid kostja väidetele, et laps on osa aega tema juures ja tema ülalpidamisel ja seetõttu tuleks elatise summat vähendada. Hageja enda seisukoht kostja vastuväite kohta on kohtule teadmata, sest hageja ei ilmunud kohtuistungile.

Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Siiski ei tähenda see seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Vanematel on perekonnaseaduse § 49 järgi laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Üheks vanema kohustuseks on perekonnaseaduse § 60 lg-s 1 sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi vabatahtlikult. Seega, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramiseks peavad pooled tõendama, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib.

Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole tõendanud, kui suured on tema kulutused sel ajal, kui laps tema juures viibib. Kostja väitis, et on ostnud lapsele riideid, aga tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades poolte väiteid oma sissetulekute kohta, on põhjendatud välja mõista elatis seaduses ettenähtud suuruses, s.o. pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise väljamõistmine väiksemas suuruses ei ole põhjendatud, kuna kostja pole tõendanud, millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab tema sel ajal, mil laps tema juures viibib.

Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Silvi Maiste kohtunik