2-05-17248/44 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17248 Tsiviilasi V. I. hagi D. I. vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. aprilli 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg D. I. apellatsioonkaebus 27. jaanuar 2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. I. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XXX XXXXXXX), esindaja adv Tanel Mällas Kostja D. I.

(IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja Valentina Timofejeva Alaealine laps G. I. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XXX XXXXXXX), esindaja adv Tiina Mare Hiob Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus, esindaja Marika Talli Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindajad Tatjana Martens ja Liisi Raamets RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2008 otsus V. I. hagis D. I. vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja lapsele elatise saamiseks ja teha uus otsus.

2 2. Määrata kindlaks D. I. ja alaealise lapse G. I.i suhtlemise kord järgmiselt: 2.1. D. I. kohtub poja G. neli korda kuus, so igal nädalavahetusel ühe päeva, kas laupäeval või pühapäeval kell 9.00-20.00; 2.2. Poeg G. on isa D. I. juures suvisel koolivaheajal kaks nädalat, kusjuures isa teatab lapse emale hiljemalt 31.maiks, millistel nädalatel ta lapsega koos on; D. I. on kohustatud tagama lapse emale võimaluse olla lapsega sel perioodil telefoni teel kontaktis; 2.3. D. I. külastab poega lapse sünnipäeval kell 19.00-20.00; 2.4. Poeg külastab isa D. I. isa sünnipäeval kell 19.00-20.00; 2.5. Poeg külastab isapoolseid vanavanemaid nende sünnipäevadel kell 19.00-20.00; 2.6. D. I. veedab pojaga 26.detsembril teise jõulupüha kell 9.00-20.00; 2.7. D. I. on pojaga 06. jaanuaril, õigeusu jõululaupäeval kell 17.00-20.00 üle aasta alates 2010.aastast; 2.8. D. I. on pojaga õigeusu lihavõttepühade esimesel pühal kell 9.00-20.00 üle aasta alates 2009.aastast; 2.9. D. I. on pojaga jaanipäeval, 24.juunil kell 9.00-20.00.

3. Välja mõista D. I.lt alates 01.01.2009 elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus poja G. I.i ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni V. I. kasuks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Kohtukulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. V. I. esitas 22.09.2005 kohtusse hagi D. I. vastu poja G. suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Hageja palus kindlaks määrata isa ja lapse suhtlemise kord selliselt, et kostjal on õigus lapsega kohtuda üks kord nädalas pühapäeval kell 9.00- 11.00. Menetluse käigus hageja muutis nõuet, paludes määrata lapsega suhtlemise kord selliselt, et kostja suhtleb lapsega kaks korda nädalas üks kord argipäeval, so kolmapäeval pärast lasteaeda kell 18.00-19.30 ning kostja valikul kas laupäeval või

3 pühapäeval kell 10.00-19.00. Lisaks suhtleb kostja lapsega suvepuhkuse ajal katkematult ühe nädala jooksul. 2. 11.11.2005 esitas V. I. hagi D. I. vastu lapsele 2300 krooni suuruse elatise saamiseks tagasiulatuvalt alates 04.04.2005. 07.04.2008 hageja täpsustas nõuet, paludes välja mõista elatise võlgnevuse 2005.a eest 14 730 krooni, 2006.a eest 5376 krooni, 2007.a eest 6096 krooni, 2008.a kolme esimese kuu eest 1509 krooni ja alates 01.04.2008 mõista välja igakuine elatis suurusega 2753 krooni ning selliselt, et edaspidi miinimumpalga suuruse muutumisel peab elatis moodustama pool miinimumpalgast, millele lisandub tulumaks seaduses sätestatud ulatuses. Hagid liideti ühte menetlusse. 3. Poolte abielust on sündinud XX.XX.XXXX poeg G.. Abielu lahutati 04.02.2005 ja sellest ajast elavad pooled eraldi. Laps elab hageja juures. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja poja vastu huvi tundnud ega osa võtnud lapse kasvatamisest. Samuti ei toeta kostja poega materiaalselt. Kostja ei soovi lahendada lapsega suhtlemise korra küsimusi kooskõlas lapse huvidega, seega on hagejal ja kostjal tihti skandaalid. Kostja võtab tihti omavoliliselt lapse lasteaiast ilma hageja nõusolekuta, viib lapse oma koju ning hoiab poega seal mitu päeva. Hageja telefonikõnedele kostja ei vasta. 4. Lapse ülalpidamiseks kulub minimaalselt 4600 krooni kuus: lasteaed 750 krooni, toit 1717 krooni, kommunaalkulud 233 krooni, riided ja jalanõud 700 krooni, vaba aja sisustamine 300 krooni, ravimid ja vitamiinid 100 krooni, mänguasjad, raamatud 200 krooni, huviringid 600 krooni.

Kostja vastuväited 5. Kostja hagi ei tunnistanud. Poeg elas enne ja pärast poolte lahutust kostja juures. Laps külastas hagejat siis, kui see hagejale sobis. Lasteaeda viis last kostja ja kui kostja oli tööl, siis kostja isa. Hageja võttis lapse kostjale teatamata ära lasteaiast nr 47 ning pani lasteaeda XXXXXXXX. 6. Ema juures olles laps haigestus tihti, pärast mida kostja pidi last ravima ja tema eest hoolitsema. Selle juures aitasid kostjat tema vanemad. 18.-30.09.2005, pärast külaskäiku ema juurde, haigestus laps salmonelloosi ja viibis raskes seisundis nädal aega Merimetsa haiglas, kus koos lapsega olid kostja ja kostja ema. Pärast haiglast väljasaamist leppisid pooled kokku, et laps läheb hageja juurde ning siis hakkas hageja takistama kostjal pojaga kohtumast. 7. Kostja teeb ettepaneku suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmiselt: iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal, esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval suhtleb isa pojaga pärast lasteaeda kaks tundi; iga kuu teisel ja neljandal nädalal, teisipäeval ja kolmapäeval suhtleb isa pojaga kaks tundi pärast lasteaeda; kaks korda kuus (üle nädala) soovib isa lapse võtta reedel pärast lasteaeda ning veeta temaga aega kuni pühapäevani ning viia lapse esmaspäeval lasteaeda; kohustada hagejat kostjat informeerima lapse haigestumisest. 8. Kostja ei ole nõus maksma lapse ülalpidamiseks kuus 2300 krooni. Hageja ei saa tema käest küsida ülalpidamist kommunaalkulude ja vaba aja veetmise osas, kuna need kulutused peab hageja ise tasuma enda palgast ja lastetoetustest. Hageja ei ole tõendanud 600 krooni kulumist huvialaringidele. Ajal, kui laps elas kostja juures, maksis kostja lapse lasteaia eest, ostis söögi ja riided, seega osaleb kostja lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kostja kuupalgaks oli 2005.a 3350 krooni, millest kostja tasub igakuiselt 450 krooni õppelaenu, 726 krooni lisaõppelaenu, 432 krooni kommunaalkulusid, 1500-2000 krooni kulub toidu peale, seega jääb kostjale 242 krooni ning ta ei ole võimeline maksma lapse ülalpidamiseks 2300 krooni kuus

4 elatist. Alates 23.08.2005 töötab kostja äriühingus D. kuupalgaga 7000 krooni kuus. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus.

Eestkosteasutuse Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalabi osakonna kaudu) arvamus 9. Lastekaitse talituse spetsialistid on korduvalt vestelnud mõlema poole ja alaealise lapsega. 2006.a novembris kohtumenetlus peatati ning V. I. ja D. I. saadeti perenõustamisele, et vanematevahelised erimeelsused leiaksid lahenduse. Perenõustamine on nüüdseks läbitud. Vaatamata psühholoogi juures saadud nõustamisele ei ole vanemad siiani suutnud kokku leppida lapsega suhtlemise korda. V. I. sõnul ei andnud nõustamine tulemusi. D. I. arvab endiselt, et tema õigusi rikutakse, sest tal ei võimaldata piisavalt pojaga suhelda. Viimased pool aastat kohtub G. isaga viiel päeval nädalas: esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti, pühapäeval on laps isaga terve päeva. D. I. ei suuda leppida faktiga, et tema endisel naisel V. on pärast lahku kolimist koos pojaga oma kodu ja isiklik elu. V. I. sõnul on D. I. käitumine talle ja G. psühholoogiliselt raskesti talutav. D. I. tuleb varasema kokkuleppeta kohtadesse, kus teab ema ja last viibivat. Samas maksab lapsele elatist vaid juhul, kui ema seda talle meelde tuletab. 10. G. vajab normaalseks ja turvaliseks arenguks stabiilset elukeskkonda ning kindlat päevakava, kaasaarvatud kindlaid aegu isaga kohtumiseks. Ootamatused elukorralduses ja ühe vanema mustamine teise poolt tekitavad lapsele ülemääraseid pingeid ning pikemas perspektiivis mõjuvad halvasti tema vaimsele ja füüsilisele tervisele. Poisile meeldib väga sportida, tal on oma sõbrad, kellega on tore koos olla. Järgmisel aastal läheb G. kooli, lisaks eelkoolile tegeleb ta aktiivselt jalgpalliga. Praegu on tal enda sõnul raskusi õhtuti uinumisega. 11. Senine kokkusaamiste kord ei ole lapse huve silmas pidades mõistlik. Laps vajab rohkem aega huvitegevuseks, sõpradega koosolemiseks ning kodus mängimiseks ja puhkamiseks. Igapäevane valmisolek ühe vanema juurest teise vanema juurde minekuks ei lase lapsel vajalikku turvatunnet tekkida ja hoiab teda pidevas pingeseisundis. Lapsele on kallid mõlemad vanemad, vanematevahelised erimeelsused peavad lahenema ning esikohale tuleb seada lapse huvid. Ema pole teinud takistusi isa ja poja suhtlemisele, kuid isa peab aru saama, et lapsele on vaja puhkust, tal on õigus turvalisele ja toetavale kasvukeskkonnale, mitmekülgsele arengule ning tema huvidega arvestamisele. D. I. pidev sekkumine poja ja endise naise eraellu on seadusega vastuolus. Laps vajab kindlat kodu ja elurütmi. 12. Lapse seisukohalt on vajalik kontakt isaga. Isa huvitub väga oma poja käekäigust ning kasvatusest ning vanemad peaksid unustama oma erimeelsused ja lähtuma lapse huvidest ja heaolust.

Eestkosteasutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus 13. Eestkosteasutus on vestelnud nii lapsega kui ka tema vanematega. Laps on elanud rohkem isa juures ja isa on maksnud kõik lasteaiamaksud. D. I. elab mugavustega nelja-toalises korteris XXXXXXXX korterelamus. Koduvisiidi ajal oli kodus D. I. ema, G. I.i vanaema E.. Vanaema väitel on üks tuba eraldatud lapselapsele G., kuid praegu kasutab seda tuba lapse isa. Korter on renoveerimata, ei jätnud sooja ja hubast muljet. Lapse toas oli palju mänguasju ning lasteraamatuid. Korteris elavad lapse isa ja isapoolne vanaisa ja isapoolne vanaema. 14. Lapse ema elab Põhja-Tallinnas asuvas ühiselamutüüpi mugavustega kahetoalises korteris koos G. ja oma emaga. Korter on renoveeritud ja väga heas korras. Lapse

5 arenguks on loodud soodsad tingimused. G. on oma voodi ja mängimisnurk, samuti palju erinevaid mänguasju. Elamispind jättis sooja, hubase ja turvalise mulje. Laps on harjunud selle keskkonnaga ja elukorraldusega, mis on praeguseks ema poolt kujundatud. Arvestades G. vanust ning tema erivajadusi, ei ole mõistlik ega lapse huvides lõhkuda või korraldada ümber lapsele vajalikku rutiini ja stabiilsust. 15. Lapse isa käitumine on närviline ja agressiivne. Ümarlaua käigus ei suutnud D. I. oma emotsioone vaos hoida ning suhtus V. I.sse väga alandavalt ja pahameelselt. Taoline hoiak ema suhtes võib pikemas perspektiivis kahjustada lapse psüühilist tervist, seetõttu ei saa pidada isa praegust käitumist lapse huvidest lähtuvaks. 16. Mõlemad vanemad peavad saama lapsega suhelda ja ei tohi seada teineteisele põhjendamatuid takistusi lapsega suhtlemiseks. Kostja võiks suhelda lapsega üle nädala nädalalõppudel reedest kuni pühapäevani.

Alaealise lapse G. I.i seisukoht 17. D. I. käitumine lapse ja avaldaja suhtes on pealetükkiv ja survestav, mis selliselt ei saa jätkuda ja eelkõige lähtuvalt lapse õiguste ja huvide kaitsest peab lapse elukoha ja eemalelava vanema ning lapse mõistliku ja last säästva suhtlemise korra määrama kohus. D. I. suhtlemise kord lapsega peaks olema üheselt ja selgelt arusaadav ning andma lapsele ja avaldajale ruumi elada oma eraelu ilma D. I. poolse sekkumiseta. D. I. käitumine on lapsele halvasti mõjunud. 18. D. I. võiks lapsega suhelda järgmiselt: kostja kohtub lapsega kahel nädalavahetusel kuus – iga teise laupäeva kella 10-st kl 20-ni. Lapse võtab lapse elukohast ja toob õhtul sinna tagasi D. I.. Lapse ema ei pea viibima lapse üleandmise juures – seda võib teha keegi ema lähikondsetest. D. I.l on õigus kokkuleppel V. I.ga kohtuda G. ja veeta lapsega aega G. sünnipäeva paiku pooltele sobival päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval, 1 päev jõulupühade paiku, 1 päev lihavõttepühade paiku ning 1 päev jaanipäeva paiku. D. I.l on õigus kokkuleppel V. I.ga käia G. lapsele eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning kohustus tuua laps üritustelt koju hiljemalt kella 20-ks. D. I. suhtleb lapsega kord päevas telefoni teel ajavahemikus kella 20.30 – 21.00, et mitte last ja avaldajat pidevate telefonikõnedega survestada ja piirata. Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega kahjusta lapse armastust ja kiindumust teise vanema vastu. Vanemad suhtlevad omavahel lapse teemal kas elektronkirjade või SMS teel.

Esimese astme kohtu otsus 19. Maakohus määras kindlaks kostja D. I. ja tema alaealise lapse G. I.i suhtlemise korra järgmiselt: D. I. kohtub G. I.iga kahel nädalavahetusel kuus – igal teisel laupäeval kella 10-st 20-ni veedab G. I. isaga. G. I. võtab lapse tema elukohast ja toob õhtul sinna tagasi. Lapse ema V. I. ei pea viibima lapse üleandmise juures – seda võib teha keegi ema lähikondsetest. D. I.l on õigus kokkuleppel V. I.ga kohtuda G. ja veeta lapsega aega G. sünnipäeva paiku pooltele sobival päeval, isa sünnipäeval, vanavanemate sünnipäeval, ühe päeva jõulupühade paiku, ühe päeva lihavõttepühade paiku ning ühe päeva jaanipäeva paiku. D. I.l on õigus kokkuleppel V. I.ga käia G. lapsele eakohastel üritustel väljaspool kokkulepitud nädalavahetusi ning kohustus tuua laps üritustelt koju hiljemalt kella 20-ks. D. I. suhtleb G. kord päevas telefoni teel ajavahemikus kell 20.30 – 21.00, et mitte last ja V. I.t pidevate telefonikõnedega survestada ja piirata. D. I. ja V. I. ei halvusta G. kuuldes teist vanemat ega kahjusta lapse armastust ja kiindumust teise vanema vastu. D. I. ja V. I. suhtlevad omavahel lapse teemal kas elektronkirjade või SMS teel. Kohus mõistis D. I.lt V. I. kasuks välja igakuise elatusraha 2300 krooni alates 04.04.2005.

6 20. Kostja ja lapse suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata vastavalt lapse esindaja poolt pakutule, kuna antud juhul jääb mõlemale lapsele aega suhelda lapsega ning lapsele jääb aega tegeleda enda huvialadega, millele ei ole vastu vaielnud ka eestkosteasutuste esindajad. 21. Kuna elatis ei tohi olla alla miinimummäära, so 2175 krooni ning tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist peab maksma tulumaksu, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatusraha suurusega 2300 krooni.

Apellatsioonkaebuse nõue ja selle põhjendused 22. D. I. palus kohtuotsuse tühistada ning määrata uus lapsega suhtlemise kord ja elatise suurus. 23. Maakohus on määranud isa ja poja suhtlemise korra, mille kohaselt jääb isale lapse kasvatamises osalemiseks 20 tundi kuus, st alla ühe ööpäeva. Niivõrd lühike ajaperiood on vastuolus lapse huvidega. Lapsel on õigus piisavalt suhelda lahuselava vanemaga, et vanemal oleks võimalik täita oma kohustusi tema ees, osaleda lapse kasvatamisel ja toetada tema arengut (PKS § 50 ja 52, lastekaitseseaduse § 3, § 25 lg 1 ja § 28). Kohus ei ole arvesse võtnud kostja ettepanekut, mis on tehtud tema ja lapse suhtlemise korra kohta ning ei ole ka põhjendanud, miks sellist suhtlemiskorda ei saa vastu võtta. 24. Nõustuda ei saa lastekaitsespetsialistide arvamusega, et lapsel peab aega jääma huvitegevuseks, sõpradega suhtlemiseks jne, ning seega ei ole mõtet anda isale piisavalt aega lapse kasvatamiseks. Lapse huvitegevus ja sõpradega suhtlemine peab olema vanemate kontrolli all. Jääb arusaamatuks, miks sellist kontrolli ei võiks lapse isa teostada. Sama spetsialist pidas siiski mõistlikuks anda kostjale võimalus võtta laps enda juurde reedel ning tuua ema juurde tagasi pühapäeval. Seda arvamust kohus arvestanud ei ole. 25. Kohtu poolt määratud piiratud suhtlemise aeg teeb võimatuks lapse suhtlemise isapoolsete sugulastega. See aga on lapse õiguste jäme rikkumine ning sekkumine lapse isiklikku ellu. 26. Maakohus märgib, et 2006.a novembris kohtumenetlus peatati ja anti pooltele aega lahendada erimeelsused perenõustaja juures. Vaatamata psühholoogi nõustamisele ei ole pooled siiski suutnud kokku leppida lapsega suhtlemise korda. Samas on kohus oma otsuse resolutsioonis (punktid 2.2. ja 2.3) seadnud lapsega suhtlemise korra osas kostja sõltuvaks hagejast, nähes ette pojaga suhtlemise kokkuleppel hagejaga. 27. Hageja pidas hagi täpsustuses võimalikuks isa suhtlemist lapsega suveperioodil ühe nädala jooksul. Maakohus seda arvesse võtnud ei ole ja ei ole selgitanud ka keeldumise põhjust. 28. Maakohus lähtus suhtlemise korra kindlaksmääramisel alaealisele lapsele määratud esindaja arvamusest. Esindaja ei ole aga väljaspool kohtuseinu suhelnud kummagi vanemaga ega ka lapsega. Seega ei tea esindaja faktilisi asjaolusid, pole arvesse võtnud lastekaitsespetsialistide arvamust ega poolte ettepanekuid lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Selline teadmatus on viinud lapsele määratud esindaja eluvõõraste ja lapse huvide kaitsmisele mittesuunatud ettepanekuteni, nagu näiteks helistamise võimaldamine alates kella 20.30-st kuni 21.00-ni. Reeglina läheb laps magama kell 20.00. 29. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 04.04.2005 on ebaseaduslik. Laps elas kuni 2005.a septembrini kostja juures ja oli tema täielikul ülalpidamisel. 30. Hageja poolt 07.04.2008 esitatud täpsustatud hagiavaldusega ei olnud kostjal võimalik tutvuda ja tema arvamust selles osas kohus küsinud ei ole. Kohus arutas

7 kohtuistungil seisukohti, mis olid avaldatud kaks aastat tagasi. Et muutunud olid mõlema poole seisukohad, kohus ei arvestanud. Kohus põhistas oma otsust 2005 - 2006.a esitatud dokumentidega, sisuliselt lapse vajadusi ja poolte materiaalset olukorda määratlemata.

Vastused apellatsioonkaebusele 31. G. I.i esindaja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Eestkosteasutuste esindajad leidsid, et maakohtu otsusega kinnitatud suhtlemiskorra muutmine ei ole vajalik. Hageja vaidles kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu 27.01.2008 istungil nõustus hageja mõningate kostja seisukohtadega.

Ringkonnakohtu otsus ja selle põhjendused 32. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel ja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

33. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS 50 lg 1 kohaselt on vanema õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ja vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast (PKS § 52 lg 1). Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse kohus (PKS § 52 lg 2). Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohtu otsusega määratud isa ja lapse suhtlemise kord ei võimalda isal täita seaduses ettenähtud vanema kohustusi, so võtta vajalikul määral osa lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest.

34. Ringkonnakohtu istungil saavutasid pooled üksmeele selles, et kostja külastab poega lapse sünnipäeval kell 19.00-20.00; poeg külastab isa tema sünnipäeval kell 19.00-20.00; poeg külastab isapoolseid vanavanemaid nende sünnipäevadel kell 19.00-20.00; kostja veedab pojaga 26.detsembril teise jõulupüha kell 9.00-20.00; kostja on pojaga koos 06. jaanuaril, õigeusu jõululaupäeval kell 17.00-20.00 üle aasta alates 2010.aastast; kostja on pojaga õigeusu lihavõttepühade esimesel pühal kell 9.00-20.00 üle aasta alates 2009.aastast; kostja on pojaga koos jaanipäeval, 24.juunil kell 9.00-20.00. Eeltooduga nõustusid ka teised menetlusosalised.

35. Erinevatele arvamustele jäid menetlusosalised selles, mil viisil toimub isa ja poja suhtlemine nädalavahetustel ja suvepuhkuse ajal. Hageja leidis, et kostja võiks lapsega kohtuda neli korda kuus, so igal nädalavahetusel ühel päeval, kostja valikul kas laupäeval või pühapäeval kell 9.00-20.00. Kostja soovis olla lapsega koos kaks nädalavahetust kuus selliselt, et laps on tema juures laupäeva hommikust pühapäeva õhtuni. Lapse esindaja arvamuse kohaselt võiks isa ja poeg kohtuda kahel laupäeval kuus. Alternatiivselt toetas ta hageja pakutud varianti. Eestkosteasutuste esindajad toetasid hageja pakutud varianti. Ringkonnakohus arvestab oma otsustuse tegemisel asjaolu, et Georgi käib koolis ja sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates lapse praegust vanust arvestades otstarbekas, et isa ja poeg on koos igal nädalavahetusel ühe pika päeva, so vanemate omavahelisel kokkuleppel kas laupäeva või pühapäeva kell 9.00-20.00. Selline kokkusaamise kord tagab, et lapsel on piisavalt aega teha

8 ettevalmistusi järgmiseks koolinädalaks oma kodus, kus tal on õppevahendid ja muu selleks vajalik. Kostja pakutud variandi eelistamise korral oleks lapsel vaja isa juurde minnes kaasa võtta ka õppevahendid, mis oleks ilmselt ebamugav. Siinjuures arvestab ringkonnakohus ka asjaolu, et laps on nädala sees kodus ema juures, mistõttu on emal ilmselt parem ülevaade lapse kooliülesannetest ja kooli nõudmistest.

36. Hageja ei nõustunud lubama last suvevaheajal pikemaks ajaks isa juurde, põhjendades seda kartusega, et isa tüdineb lapsest kiiresti ega suuda temaga intensiivselt tegeleda. Kostja soovis olla suvel lapsega koos kaks nädalat. Lapse ja eestkosteasutuste esindajate arvamuse kohaselt võiks isa ja poeg olla koos suvel ühe nädala tingimusel, et emale peab olema tagatud kontakti saamine lapsega telefoni teel ning hiljemalt 31.maiks tuleks kostjal hagejale teatada aeg, millal ta soovib lapsega koos olla. Ringkonnakohus leiab, et vastukaaluks sellele, et kooliajal poeg isa juures ei ööbi, on õiglane ja lapse huvidega kooskõlas, et isa ja poeg saavad olla koos suvisel koolivaheajal pikemalt, so hagejaga eelnevalt kokkulepitud ajal kaks nädalat tingimusel, et kostja tagab lapse emale võimaluse olla lapsega sel perioodil telefoni teel kontaktis. Ringkonnakohus leidis, et isale sellise võimaluse andmine tagab ka lapse ja isapoolsete vanavanemate paremaid kontakte, samuti võimaluse suhelda rohkem teiste isapoolsete sugulastega. Ka on kahenädalase koosviibimise määramisega tagatud kostjale võimalus pojaga reisida, mis arendab vaieldamatult lapse silmaringi ja annab talle positiivseid elamusi. Arvestades reiside tavapärast pikkust, on üks nädal suveperioodil isaga koosolemiseks ilmselt ebapiisav. Kui kostja mingil põhjusel ei õigusta kohtu usaldust, on hagejal õigus nõuda selles osas suhtlemiskorra ümbervaatamist.

37. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest (PKS § 61 lg 3). Ringkonnakohtu istungil avaldatud poolte soovil mõistab ringkonnakohus elatise välja alates 01.01.2009 suurusega 2500 krooni kuus.

38. Kohtukulude hüvitamiseks pooled taotlusi ei esitanud ja seega kannab kumbki pool oma kohtukulud ise.

M. Merimaa K. Paal A. Tänav

9