2-08-80133/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-08-80133 Tsiviilasi OÜ Van Der Knox hagi Erling Jõgi vastu 33 118.04 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Van Der Knox, rk 10789499, asukoht Artelli 10b, 10612 Tallinn; hageja esindaja juhatuse liige Kristjan Aava; kostja Erling Jõgi, Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Erling Jõgilt OÜ Van Der Knox kasuks võlg ja viivis summas 33 118 (kolmkümmend kolm tuhat sada kaheksateist) krooni ja 4 (neli) senti.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Välja mõista Erling Jõgilt OÜ Van Der Knox kasuks menetluskulud summas 2000 (kaks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata.

Hageja nõue ja põhjendused Perioodil 05.06.2007 – 19.10.2007 on hageja kostjat varustanud autokemikaalide ning tarvikutega. Kostja on jätnud täielikult või osaliselt tasumata hageja poolt esitatud arved, mis on aluseks võlgnevuste tekkimisele. Võla tekkimise aluses ja sisus hageja ja kostja vahel sisulist vaidlust pole. Hageja kinnitab, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on oma nõuet kohtueelselt menetlenud korduvalt kirjalike meeldetuletustega kostja poolt märgitud aadressil Jõe 1-2 Tartu. Hagejale teadaolevalt on kostja kirjalikud teated nõude kohta kätte saanud. Meeldetuletusi on hageja saatnud korduvalt ka kostja poolt antud e-posti aadressile, samuti on hageja kostjaga suhelnud võlgnevuste likvideerimise eesmärgil tulutult ka telefoni teel. 27.11.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 16 559.02 krooni ning viivisevõla arvestusega 0.5% päevas summas

16 559.02 krooni, kokku 33 118.04 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on 05.02.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. Kostja on hagimaterjalid 12.01.2009 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud hageja poolt kostjale perioodil 05.06.2007 – 19.10.2007 esitatud arvetega nr 261647, 261874, 261947, 262257, 262483, 262637 ja 262889 ning kostjale 25.08.2008 saadetud teatisega arvete tasumata jätmise kohta Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 pde 1-6 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse ning viivise kokku summas 33 118.04 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses konkreetselt nimetanud enda menetluskulud ning palunud need kostjalt välja mõista, seega määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud (riigilõivu) summas 2000 krooni.

Kohtunik