2-08-54592/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada K. G. ja D. G. abielu, mis on registreeritud 15.02.2007.a Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr xxx.

3. Välja mõista D. G. elatis igakuise elatusrahana K. G. kasuks poja A. G. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 02.06.2008 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja A. G. täisealiseks saamiseni so kuni xxx või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Hagejale väljamakstud elatisabi osas läheb elatisabi saaja nõue üle riigile.

5. Menetluskulud kannab kumbki pool ise. Välja mõista K. G. riigilõiv riigituludesse summas 500 (viissada) krooni.

Kohtuasja number 2-08-54592 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi K. G. hagi D. G. vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Hagihind 15 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 09. veebruaril 2009

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

K. G. (IK xxx)

P. P. (volikirja alusel)

D. G. (IK xxx)

6. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantseleis 11.02.2009 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Pooled loobusid apellatsiooniõigusest.

Hagiavaldus ja selle põhjendused

1. K.G. esitas kohtule hagi D. G. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx ning abielust sündis xxx poeg A. G.. Poolte kooselu lõppes xxx. Kostja tarvitab alkoholi ning on vägivaldne, mistõttu peab hageja kooselu jätkamist võimatuks. Hagi esitamise ajaks on kostja lahkunud perekonna juurest.

3. Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel. Lapse sünnist alates on hageja saanud riigilt sünnitoetust ja vanemahüvitist. Peretoetused ja vanemahüvitis on hageja ainus sissetulek. Hageja leiab, et poolte ühise lapse ülalpidamiskulud kuus on 5 000 krooni. Kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole, mistõttu leiab hageja, et kostja peab katma lapse vajadused pooles (1/2) osas ehk 2 500 krooni ulatuses.

4. Hageja palub lahutada poole abielu ja mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt alates 02.06.2008 igakuiselt summas 2 175 krooni.

Menetluse edasine käik

5. 01.10.2008 määrusega rahuldas kohus osaliselt K. G. menetlusabi taotluse. Kohus määras hagejal tasuda riigilõiv 1 000 krooni abielulahutuse nõude esitamise eest kahe võrdse osamaksena 15. oktoobriks 2008 summas 500 krooni ja 15. novembriks 2008 summas 500 krooni Hageja esitas 10.10.2008 kohtule maksekorralduse esimese riigilõivu osamakse 500 krooni tasumise kohta.

6. 11.11.2008 esitas hageja kohtule taotluse reguleerida menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. 12.11.2008 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat D. G. tasuma hagejale K. G. menetluse ajal elatusrahana alaealise poja A. G. ülalpidamiseks 2 175 krooni kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

Kohtuistung 09.02.2009

7. Kohtuistungil 09.02.2009 jäi hageja hagiavalduses toodud nõuete juurde. Hageja esindaja palus hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega, mis vastaks hageja ja kostja vahel 15.11.2008 sõlmitud kompromissi tingimustele. Kostja võttis hagi õigeks ja teatas, et on nõus abielu lahutamisega ning elatise tasumisega lapse ülalpidamiseks poole kuupalga alammäära ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

8.. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

9. Kohus tuvastas , et - poolte abielu sõlmiti xxx Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr xxx(t lk 5)

- poolte abielust on xxx sündinud poeg A. G. (t lk 6)

10. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja A. G. võttis kohtuistungil 09.02.2009 kohtuistungil hageja nõude õigeks ja nõustus abielulahutusega ja elatise väljamõistmisega poja A. G. ülalpidamiseks.

11. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

12. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. Seega poolte vahel ei ole vaidlust abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja elatise suuruse osas.

13. Hageja esindaja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist õigeksvõtuotsusega vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissi tingimustele. Kohus selgitab, et lähtudes TsMS § 430 lg 3 ei ole kohus perekonnaasjades kompromissiga seotud. Kohus lähtub õigeksvõtuotsuse tegemisel hagiavaldusest ja TsMS 440 lg 1

14. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 26, § 28 lg 4, § 29 lg 1 p 2 § 30, § 60 lg 1, § 61, § 70 lg 2 Abielu lahutab kohus kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega ka elatise väljamõistmist (PkS § 28 lg 4, § 29 lg 1 p 2). Abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest (PkS § 26, § 30 p 3) Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele (PkS § 61 lg 1) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. (PkS § 61 lg 2) ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4).

15. Hageja K. G. palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 02.06.2008. Hagi on kohtule esitatud 19.08.2008 Vastavalt PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja tunnistab hagi, järelikult mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates 02.06.2008.

16. Kohtu 12.11.2008 määrusega kohustati menetluse ajaks D. G. tasuma hagejale K. G. menetluse ajal elatusraha poja A. G. ülalpidamiseks alates 11.11.2008 kuni menetluse lõppemiseni. Kohus selgitas hagejale õigust esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile taotlus riigilt elatisabi saamiseks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas hageja on vastava taotluse pensioniametile esitanud ning kas talle on elatisabi määratud. Vastavalt elatisabiseaduse § 10 lg 1 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud

kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused (elatisabiseaduse § 10 lg 2) Seega, kui hageja K. G. on riigilt saanud elatisabi, läheb elatisabina väljamakstu ulatuses hageja nõudeõigus ühe riigile.

17. Kohtuistungil 28. jaanuaril 2009 loobusid pooled apellatsiooniõigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

Menetluskulude jaotus

18. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

19. 01.10.2008 määrusega rahuldas kohus osaliselt K. G. taotluse menetlusabi saamiseks, määrates hagejal tasuda riigilõiv 1 000 krooni kahe võrdse osamaksena 15.oktoobriks 2008 ja 15. novembriks 2008 Hageja tasus 09.10.2008 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072136 riigilõivu 500 krooni (09.10.2008) (maksekorraldus t lk 43) Tasumata on teine osamakse 500 krooni. Vastavalt TsMS § 147 lg 3 kui menetlusse võtud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumisest seaduses sätestatud suuruses.

Kohtunik