2-08-56852/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (OSAOTSUS)

Kohtuasja number 2-08-56852 Otsuse kuupäev 11.veebruar 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind J G (isikukood xxx, xxx) hagi M G (isikukood xxx, xxx) vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes

75 000 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 05.veebruar 2009 Istungil osalenud isikud hageja J G, hageja esindajad Mihhail Tuštšenko ja Juri Nesterenko, kostja M G, kostja esindajad Marek Aunver ja Hogne Martinus Stromnes

Resolutsioon:

Hagi rahuldada. Lahutada J G ja M G abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx, kanne nr xxx.

Määrata poja A G (isikukood xxx) elukohaks J G igakordne elukoht.

Välja mõista M G elatis poja A G (sünd. xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 5 000 EEK (viis tuhat krooni) alates 16.septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni J G kasuks.

Välja mõista M G J G kasuks poja A G ülalpidamiseks elatusraha ajavahemiku 16.09.2007-15.09.2008 eest 26 000 EEK (kakskümmend kuus tuhat krooni).

Abielulahutamise nõudes jätta menetluskulud mõlema poole enda kanda. Lapse elukoha ja lapsele elatise nõuete osas jätta hageja J G menetluskulud kostja M G kanda 50 % ulatuses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx. Poolte kooselust on sündinud poeg A G xxx. Hageja soovib abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on katkenud , mis ajast elavad pooled eraldi elukohtades. Abielusuhete lõppemise põhjuseks on abikaasade iseloomude sobimatus ja erinevad maailmavaated, mis põhjustasid pidevaid skandaale. Kostjal on provotseeriv iseloom ja ta on hageja suhtes põhjendamatult agressiivne. Hageja katsed parandada kostjaga suhted perekonna säilitamise eesmärgil ja ennekõike lapse huvides ei õnnestunud. Kostja ei osale lapse kasvatamises ning lapse materiaalses ülalpidamises. Hageja palub poolte abielu lahutada, lapse elukohaks määrata tema elukoht ning kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 5 000 krooni kuus tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja perekonnanime muuta ei soovi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja arvamus. Kostja nõustub abielulahutamisega ning lapse elukoha määramisega hageja juurde. Samuti ei vaidle kostja vastu elatise väljamõistmisele lapse ülalpidamiseks ning selle suurusele 5 000 krooni kuus. Kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et ta on tasunud lapse ülalpidamiseks 2008 aastal 34 000 krooni. Kostja tegi ettepaneku lahendada asi kompromissiga.

Kohtu järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abikaasa tahe. Kuid kuna abielu jätkamist ei pea kumbki pooltest enam võimalikuks, siis tuleb abielu lahutada.

Lapse elukoha määramise osas pooltel vaidlus puudub ning lapse elukohaks tuleb jätta hageja igakordne elukoht.

PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07 ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kui lähtuda asjaolust, et pooltel puudub vaidlus kostja poolt makstava elatusraha suuruse osas,

5 000 krooni kuus, on kostja teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks nii ebapiisavalt kui ebaregulaarselt. Kostja on 2008 aastal maksnud lapse ülapidamiseks elatist kokku summas 34 000 krooni, mis katab lapse 6-7 kuu vajadused.

Asja arutamisel ei ole tuvastatud kostja suhtes PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolude esinemine, mistõttu on põhjendatud kostjalt elatusraha väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatushagi kohtule esitamist.

Tagasiulatuvalt kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis summas 26 000 krooni (5 000 x 12 –

34 000). Kuna pooltel elatise suuruse üle vaidlus puudub, kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis 5 000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, so 16.septembrist 2008.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu vahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud osaotsusega lahendatud abielulahutuse nõudes tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 1 jätta nende endi kanda. Lapse elukoha ja lapsele elatise nõudes kostjal vastuväited puudusid ja ta tegi ettepaneku asja lahendamiseks hageja poolt esitatud tingimustel kompromissiga. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud ning soovis asja lahendamist kohtuotsusega. Kuna kompromissi kinnitamise puhul oleks olnud hagejal õigus saada pool hagiavalduselt makstud riigilõivu tagasi, siis hageja taotlusel asja lahendamiseks kohtuotsusega ei ole õiglane panna menetluskulude kandmine täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja menetluskulud lapse elukoha ja lapsele elatise nõuete osas tuleb kostja kanda jätta 50 % ulatuses.

TsMS § 632 lg 4 kohaselt poolte avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalaikult teatavakstegemisest. Pooled leppisid asja arutamisel kokku apellatsioonitähtaja lühendamises 10 päevani.

Koidula Laurisaar kohtunik