2-08-5791/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-08-5791

Tsiviilasi OÜEhagi M T vastu võla väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜE(registrikood 11324355, asukoht Estonia pst 7, 10143 Tallinn); hageja seaduslik esindaja juhatuse liige R Link; kostja M T (isikukood xxx, elukoht xxx).

Asja läbivaatamise aeg

02. veebruar 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M T põhivõlg 5 000 (viis tuhat) krooni, sissenõutavaks muutunud kasutusintress 128.73 krooni (ükssada kakskümmend kaheksa krooni ja 73 senti), leppetrahv 1 282 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kaks) krooni, seisuga 15.02.2008 sissenõutavaks muutunud viivis 3 831.25 krooni (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend üks krooni ja 25 senti) ja alates 16.02.2008 viivis 0,25% tasumata põhivõlast päevas iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni OÜE kasuks.

3. Jätta rahuldamata OÜE nõue M T hageja tehtud kulutuste 500 (viissada) krooni väljamõistmiseks.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Menetluskulud jätta 90% ulatuses M T kanda ja 10% ulatuses OÜE kanda.

2. Mõista M T välja menetluskulud summas 405 krooni (nelisada viis) krooni OÜE kasuks.

2-08-5791

2

3. Menetluskulud summas 45 krooni jätta hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks

14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon Rahandusministeeriumi arvele aktsiaseltsis SEB Pank nr 10220034799018 või aktsiaseltsis Hansapank nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud

15.02.2008 esitas OÜE kohtule hagi M T vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.02.2007 tähtajalise laenulepingu nr LT-10043-210207, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 5 000 krooni intressimääraga 1,5% kuus viivisega 0,25% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kohustuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast, samuti lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale kõik kulud, mida hageja teeb kohustuste rikkumise tõttu. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud tagastamata saadud laenu ja tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5 000 krooni, intress 128.73 krooni, leppetrahv 1 282 krooni, hageja tehtud kulud 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 3 831.25 krooni ja alates hagi esitamisest viivise 0,25% kuni kohustuse täitmiseni.

Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 19.12.2008, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 315 lg-st 1 ja §-st 313. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 19.01.2009. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

15.02.2008 esitas OÜE kohtule hagi M T vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud tagastamata saadud laenu ja tasumata intressi. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivised, leppetrahvi ja rikkumisega seoses hagejale tekkinud kulu, samuti alates hagi esitamisest viivise protsendina tagastamata summalt.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-08-5791

3 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb kohustuse rikkumise korral kostjal tasuda hagejale leppetrahvi 25% tagastamata laenusummalt. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise ning leppetrahvi osas, mistõttu selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega seotud hageja kulu hüvitamise nõude 500 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 500 krooni ei ületa viivist 3 831.25 krooni. (Riigikohtu 19.12.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-07 p 14)

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel 10 % ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 450 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud osaliselt. Kuna kohus rahuldab tagaseljaotsuse osaliselt mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 405 krooni, menetluskulud 45 krooni ulatuses jäävad hageja enda kanda.

Merike Varusk Kohtunik