2-08-51317/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-08-51317 Määruse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2009, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

A. S.´i avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Kohtuistung 28.01.2009.a Avaldaja:

A. S. (IK xxx) Menetlusosalised Puudutatud isik:

V. N. (IK xxx)

Eestkosteasutus Eestkosteasutuse esindaja: Sillamäe Linnavalitsus (RK 75003909) M.F. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. S.´i avaldus osaliselt.

2. Määrata A. S.´i suhtlemiskord tütre J. S.´ga (sündinud xxx) selliselt, et avaldaja võib lapse enda võtta iga kuu esimesel ja kolmandal laupäeval kella 10.00 kuni kella 19.00-ni ja kaks korda kuus pühapäeval kella 10.00 kuni 18.00-ni. Konkreetsed pühapäevased kohtumispäevad lepitakse eelnevalt vanemate vahel kokku.

Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A. S.´i avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks.

Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja V. N. vabaabielus. Kooselust sündis xxx.a tütar J. S.. Käesoleval ajal pooled koos ei ela, laps elab emaga. Avaldaja soovib tütrega suhelda, tal on olemas selleks kõik võimalused, kuid lapse ema ei luba last nädalavahetusteks enda juurde võtta.

2(3) Avaldaja palub määrata lapsega suhtlemise ajaks iga kuu esimene ja kolmas nädalavahetus, alates reede õhtust kella 18.00 kuni pühapäeva õhtuni kella 18.00 (tl 1-2).

Sillamäe Linnavalitsuse arvamus

21.11.2008.a esitatud Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna arvamuse kohaselt on

A. S.´i elutingimused head, majanduslik seis stabiilne, perekond positiivne. Olukord on sobilik lapse arenemisele ja tema eest hoolitsemisele. V. N.´l on uus pere, nad üürivad Sillamäel neljatoalist korterit.

Eestkosteasutus tegi selgeks, et isa võtab last, kokkuleppel emaga, enda juurde puhkepäevadel. Laps ei ole kunagi isa juures ööbinud. Ema sõnul suhtleb laps isaga meelsasti ja on temasse väga kiindunud. Ema ei ole vastu, et laps suhtleks isaga, kuid on vastu, et laps jääks ööseks isa juurde, kuna on veel liiga väike. Koosolemistel oli lapsega rohkem tegelnud isapoolne vanaema. Viimasel ajal on isa kohtumised lapsega ebaregulaarsed ja harvad. Eestkosteasutus teeb järelduse, et A. võib võtta lapse enda juurde laupäeviti kell 10.00 – 19.00 – 2 korda kuus ja pühapäeviti kell 10.00 kuni

18.00 – 2 korda kuus (tl 20-21).

A. S.´i kodukülastusaktist 05.11.2008.a nähtub, et ta elab kõigi mugavustega kahetoalises korteris. Korter on korralikult ja kaasaegselt sisustatud. Lapsel on oma voodi ja koht mängimiseks. Puuduvad mänguasjad, riided, raamatud ja teised lapsele vajalikud asjad. A. S. tuleb majanduslikult hästi toime ning korter on lapsele mugav ja sobiv (tl 23).

Laps käib xxxlasteaias xxx. Lasteaiast antud arvamuse kohaselt toovad last lasteaeda ja viivad koju nii ema, kui isa. Viimasel ajal sagedamini ema. Laps on terve ja heatujuline. Koju läheb sõbralikult, valimata kas järgi tuleb ema või isa (tl 38).

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 28.01.2009.a jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avaldaja soovib, et laps oleks tema juures nädalavahetustel, ka öösiti. Ta tahaks sõita lapsega xxx või xxx. Lapsega koos olles nad joonistavad, mängivad ja vaatavad multifilme.

Puudutatud isik ei ole nõus lapse ööbimisega isa juures, kuna isal ei ole lapse jaoks voodit. Puudutatud isik ei tea, mis isa lapsele süüa annab, mis kell laps magama läheb, millised inimesed käivad isa korteris. Ta ei ole nõus, et isa viib lapse xxx.

Sillamäe Linnavalitsuse esindaja toetas oma kirjalikku seisukohta ning lisab, et laps võiks praegu olla isa juures ööbimiseta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda (PKS § 50 lg 1).

PKS § 52 lg 1 alusel, lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi 2 lõike alusel, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1 lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

3(3)

LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Vanematel on vaidlus selle üle, kas avaldaja võib võtta lapse enda juurde koos ööbimisega. Avaldaja väitel on see vajalik, kuna ta sooviks koos lapsega näiteks sõita xxx või xxx. Puudutatud isiku vastuväiteil ei tea ta, mida isa lapsele süüa annab, mis kell laps magama läheb ning millised inimesed käivad avaldaja korteris.

Perekonnaseadus ei sätesta, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaks vastavalt lapse huvidele.

Seega on iga konkreetse vaidluse lahendamisel kohtu otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata, et see vastaks lapse huvidele. (vt Riigikohtu lahend ts asjas 3-2-1-13-07). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et PkS § 52 lg 2 alusel lapse ja vanema suhtlemiskorda kindlaks määrates ei pea tagama vanematele võrdset õigust lapsega suhelda – küll aga tuleb lapse huvidest lähtuvalt tagada lapsele õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. Suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele Lastekaitseseaduse § 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Avaldaja on põhjendanud omalt poolt pakutud suhtlemiskorda sellega, et tal oleks seetõttu rohkem aega lapsega tegelemiseks. Kohus leiab, et lähtuda tuleb mitte vanemate soovidest, vaid eelkõige laste huvidest. Kuna tegemist on alla neljaaastase lapsega, kelle elukohaks on tema ema elukoht, kus lapse turvalisus on tagatud; lapse suhtlemine isaga on olnud ebaregulaarne, laps siiani isa elukohas ööbinud ei ole, leiab kohus leiab lapse huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata, et laps ei jääks esialgu avaldaja juurde ööbima. Lapse vanemaks saades on alati võimalik avaldaja ja lapse vahelist suhtlemise korda muuta. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku ning lähtunud eestkosteasutuse arvamusest, leiab lapse huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata, et avaldajal on õigus kohtuda tütrega iga kuu esimesel ja kolmandal laupäeval kella 10.00 kuni 19.00 ning kaks korda kuus pühapäeviti kella 10.00 kuni 18.00. Pühapäevased kohtumised lepitakse eelnevalt vanemate vahel kokku. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal.

Eeltoodud alustel määrab kohus kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad suhtlemiskorra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib V. N.´le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Samas peavad vanemad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus ega või teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega (PKS § 50 lg 4).

Menetluskulud

4(3) Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna vaidlus lahendati eelkõige laste huvidest lähtudes, leiab kohus põhjendatud olevat jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558 lg 1 ning 661 lg 2.

Helgi Vinni Kohtunik