2-08-66321/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-08-66321 Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi D. N. avaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks. Kohtuistung 28.01.2009.a Avaldaja: D. N.(IK xxx) Menetlusosalised Puudutatud isik: E. N. (IK xxx)

Eestkosteasutus

Eestkosteasutuse esindaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001046) A. V. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.N. avaldus osaliselt.

2. Määrata D. N. suhtlemiskord oma laste I. N. ja I. N. järgmiselt: • Iga kuu esimesel ja viimasel reedel alates kella 19.00 võtab D. N. lapsed E. N. juurest ja lapsed viibivad D. N.´iga kuni pühapäeva kella 17.00-ni. Kui üks lastest on haige, võib teine lastest vastavalt oma soovile kohtumise edasi lükata. Viimasel juhul ja juhul kui mõlemad lapsed on haiged, lükatakse kohtumine edasi järgmisele vabale nädalavahetusele. • Suvekoolivaheajal veedab D. N. lastega katkematult 1,5 kuud. Avaldajal on õigus sõita lastega välismaale, kuid tal on lapsevanemana kohustus jälgida laste, sh I. N.´e tervislikku seisundit. E. N.´il on kohustus esitada avaldajale välismaale sõiduks vajalikud laste passid ja isiklikud asjad. • Talvevaheajal veedab D. N. lastega katkematult 1 nädala. • Üks kord kahe aasta jooksul jäävad lapsed talvevaheajal D. N.´iga uue aasta pidustuseks 31.detsembrist vastu 1.jaanuari. Sellisel moel jäävad lapsed ühel uuel aastal E. N.´iga, teisel D. N.´iga. • D. N. võib arvestades lapse soove võtta lapsed enda juurde peo- ja puhkepäeviti täiendaval kokkuleppel E. N.´iga, hoiatades sellest ette vähemalt kaks päeva. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lastega suhelda ka muul ajal.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2(5)

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on D. N.´i avaldus lastega suhtlemiskorra määramiseks.

Avalduse kohaselt olid avaldaja ja E. N. abielus. Abielu on lahutatud 2005.a. Abielust sündisid 21.01.2001.a I. N. ja 17.10.2002.a I. N., kes käesoleval ajal elavad koos emaga. Vanematel oli kokkulepe, mis puudutas laste ülalpidamist ja avaldaja suhtlemist lastega. Vanemad pidasid kokkuleppest kinni kuni 01.06.2008.a, mil E. N. hakkas avaldajat takistama lastega suhtlemisel. Avaldaja pöördus Sotsiaalhoolekandekeskusesse, kuid E. N. keeldus pakutud kokkulepetele alla kirjutamast ja leidis pidevalt mingeid ettekäändeid, et takistada avaldajat lastega suhtlemisel.

Avaldaja palub määrata lastega suhtlemise kord järgnevalt: 1. iga kuu esimesel ja viimasel reedel kella 19.00 kuni pühapäeval kella 18.00 asuvad lapsed koos avaldajaga; 2. suvevaheajal veedab avaldaja lastega katkematult 1,5 kuud, kusjuures E. N. ei või takistada avaldajal sõita koos lastega kuni 30 päevaks välismaale ning peab esitama avaldajale laste passid ja isiklikud asjad; 3. talvevaheajal veedab avaldaja lastega katkematult 1 nädala; 4. üks kord kahe aasta jooksul jäävad lapsed aastavahetuseks 31. detsember-1. jaanuar avaldajaga; 5. kohustada E.N.´i, kui ta sõidab koos lastega väljas poole Euroopa Liitu, saama avaldajalt selleks kirjaliku loa (tl 1-2).

Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamus

31.10.2008.a esitatud Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamusest selgub, et D. N.´i ja E. N.´i abielu on lahutatud 2005.a. Alaealised lapsed I. ja I. elavad emaga Kohtla-Järvel.

Lastekaitseinspektorite kodukülastusest selgub, et avaldaja elab kahetoalises kõigi mugavustega korteris, kus on tehtud remont, on väga puhas ja mugav. Avaldaja töötab ja omab pidevat sissetulekut ning on tagatud kõik tingimused laste kasvatamises osalemiseks.

Lastevanematega oli läbi viidud vestlus omavahelise lepitamise ja laste kasvatamise küsimuses, kuhu oli kaasatud ka psühholoog. Lepituse tulemusel soovitati vanematele järgmist lastega suhtlemise graafikut: 1. isa võtab lapsi 1-l ja 4-l kalendri kuu laupäeval (ööbimisõigusega, kui see ei riku kehtestatud režiimi) ja tagastab lapsed nende elukohta mitte hiljem, kui kella 18.00-ks järgmisel päeval; 2. isa organiseerib laste puhkuse talvisel kooli vaheajal 1 nädala jooksul ja suvisel koolivaheajal ühe kalendrikuu jooksul.

E. N. pakutud kokkuleppega nõus ei olnud ning pakkus oma poolse variandi, millega ei olnud täies mahus nõus D. N., kuna selline kokkulepe rikub tema õigusi ja kohustusi laste suhtes. D. N. ei olnud nõus tingimustega, et ta võib viia lapsi väljapoole Eesti Vabariiki ainult koos laste emaga või viimase poolt valitud usaldusisikuga ning et isa ei takista emal või teistel sugulastel viimast lapsi väljas poole Eesti Vabariiki.

3(5) Lastekaitseinspektorid on seisukohal, et lapsevanemad peaksid läbima psühholoogilise perenõustamise MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskuses.

Kohalik omavalitsus kui eestkosteorgan on seisukohal, et D. N.´i poolt pakutud lastega kohtumise graafik väljendab selget tahet osaleda aktiivselt laste kasvatamises ja hooldamises (tl 19-20).

Puudutatud isiku seisukoht

17.12.2008.a esitas E. N. seisukoha, milles teatab, et D. N. võtab lapsi enda juurde ilma tema teadmata ja ilma eelneva kokkuleppeta ning mõnikord ei too lapsi õigeaegselt tagasi. E. N. on seisukohal, et vanematel ei õnnestu kohtuväliselt lastega suhtlemise korras kokkuleppele jõuda ja esitab omapoolse täiendatud variandi suhtlemiskorraks. E. N. ei ole nõus sellega, et isa toob lapsed tagasi pühapäeval kell 18.00. Puudutatud isik saab lastega olla siis vaid teisel ja kolmandal pühapäeval, kuna ta töötab esmaspäevast laupäevani ja puhkepäev on ainult pühapäev. Ta soovib, et avaldaja tooks lapsed pühapäeval tagasi kell 12.00. E. N. ei ole vastu, et isa viib lapsi välismaale, kuid arvestada tuleks laste vanuse ja tervisega sh sellega, et I. N. talub halvasti pikki vahemaid. E. N. pakub lisaks tingimused, et kohtumised isaga lükatakse edasi laste haiguste korral ning isa võib lapsed enda juurde võtta peo- ja puhkepäevadel täiendaval kokkuleppel, hoiatades laste ema sellest ette vähemalt kaks päeva, arvestades laste soovidega (tl 27-29).

Avaldaja seisukoht

27.01.2009.a esitatud seisukohas vaidleb D. N. vastu E. N.´i väidetele, et ta võtab tihti lapsi ilma ema teadmata. Ema lubab lapsi isaga kohtuda ainult siis, kui tal ei ole lapsi kellegi hoolde jätta. Enamuse ajast veedavad lapsed koos emapoolsete vanavanematega, kes häälestavad lapsi isa vastu. Isal lubati lastega kohtuda alles pärast avalduse esitamist kohtusse.

E. N.´i poolt pakutud tingimustega ei nõustu ta osas, mis puudutab laste tagastamist pühapäeval kell 12.00. Kuna avaldaja käesoleval elab reaalselt xxx, siis peaks ta lapsed äratama pühapäeva hommikul kell 8.00 ja puhkepäev oleks täielikult kaotatud. Avaldajale jääb selgusetuks miks ema võib lastega välismaale sõita, aga isa ei või I. enne 2010.a välismaale minna. Avaldaja on nõus lastega kohtumise üle viima ainult siis, kui lapsed on haiged ja voodirežiimil. Kui üks lastest on haige, siis teine võib kohtumise edasi lükata omal soovil (tl 31-33).

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 28.01.2009.a jäi avaldaja oma avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et ta elab käesoleval ajal Tartus, aga töökoht on siin. Avaldaja ei ole nõus lapsi koju tagasi tooma pühapäeval kella 15.00-ks. Avaldaja oli nõus, et kui üks laps on haige võib ta võtta terve lapse tema nõusolekul. Kui laps nõus ei ole, lükkub kohtumine nädala võrra edasi.

Puudutatud isik oli nõus, et kui tema võib lastega välismaale sõita, siis võib seda ka avaldaja. Noorema lapse kehva tervise tõttu võiks isa paar aastat oodata lapse välismaale viimisega. Ema ei ole nõus, et lapsed tuuakse pühapäeval koju kell 18.00. Lastel on vaja õppida ja pesta. Noorem laps peab käima igal laupäeval ettevalmistuskoolis. Ema soovib, et isa tooks lapsed koju kella 16.00.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja arvates peaks pooled omavahel suhtlemiskorras kokkuleppele jõudma. Loomulikult peab laps jõudma õppida. Esindaja jätab kohtu otsustada, mis kell peab isa lapsed koju tooma.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

4(5)

PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda (PKS § 50 lg 1).

PKS § 52 lg 1 alusel, lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi 2 lõike alusel, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28).

Vanemate vahel ei ole vaidlust selle üle, et: - avaldaja võtab iga kuu esimesel ja viimasel reedel alates kella 19.00 lapsed E.N.´i juurest ja lapsed viibivad D. N.´iga kuni pühapäevani; - suvekoolivaheajal veedab D. N. lastega katkematult 1,5 kuud ning talvevaheajal katkematult 1 nädala; - üks kord kahe aasta jooksul jäävad lapsed talvevaheajal D. N.´iga uue aasta pidustuseks 31.detsembrist vastu 1.jaanuari. Sellisel moel jäävad lapsed ühel uuel aastal E. N.´iga, teisel D. N.´iga; - D. N. võib arvestades lapse soove võtta lapsed enda juurde peo- ja puhkepäeviti täiendaval kokkuleppel E. N.´iga, hoiatades sellest ette vähemalt kaks päeva. Vanematel on vaidlus selle üle, mis kell peaks avaldaja lapsed E. N.´i juurde pühapäeviti tagasi tooma ning ka avaldaja võiks suviti sõita lastega väljapoole Eestit. Avaldaja soovib lapsed pühapäeviti tagasi tuua kell 18.00, puudutatud isik soovib, et lapsed toodaks tagasi hiljemalt 16.00. Mõlemad vanemad põhjendavad oma poolt pakutud kellaaegu sellega, et neil oleks seetõttu rohkem aega lastega tegelemiseks. Kohus leiab, et lähtuda tuleb mitte vanemate soovidest, vaid eelkõige laste huvidest. Kuna enamuse ajast viibivad lapsed tööpäeviti koolis või lasteaias, on lastel viimasel puhkepäeval ilmselt vaja uueks nädalaks ette valmistuda (sh õppida, vannis käia, puhata jms), mistõttu kohus leiab laste huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata, et avaldaja tooks lapsed pühapäeviti ema juurde tagasi kell 17.00.

Vanemad vaidlevad selle üle, kas avaldaja võib sõita lastega välismaale. E. N. on viidanud asjaolule, et pojal I. N. on probleeme tervisega ning ta talub halvasti pikki vahemaid. Samas puudutatud isik seda väidet kinnitavaid kirjalikke tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et avaldajal on õigus sõita lastega suvisel koolivaheajal välismaale, kuid tal lapsevanemana on kohustus jälgida laste, sh I. N.´e tervislikku seisundit. Puudutatud isikul on omakorda kohustus esitada avaldajale välismaale sõiduks vajalikud laste passid ja isiklikud asjad.

Avaldaja on palunud kohustada puudutatud isikut juhul, kui ta sõidab lastega väljapoole Euroopa Liitu, saama selleks avaldajalt kirjaliku loa. Kohus leiab, et avaldaja on sellise nõude esitanud mitte lähtuvalt laste huvidest, vaid oma huvides. Juhul, kui mõnda väljaspool Euroopa Liitu asuvasse riiki lastega sisenemisel nõutakse vanemalt teise vanema kirjalikku nõusolekut, on see nõue vastava riigi seadusandlusega kehtestatud ning ei sõltu mingilgi moel Eesti kohtu otsustusest.

5(5)

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse ja avaldaja ja puudutatud isiku seisukohad, leiab laste huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata avaldaja ja laste suhtlemise kord järgmiselt: • Iga kuu esimesel ja viimasel reedel alates kella 19.00 võtab D. N. lapsed E. N.´i juurest ja lapsed viibivad D. N.´iga kuni pühapäevani kella 17.00-ni. Kui üks lastest on haige, võib teine lastest vastavalt oma soovile kohtumise edasi lükata. Sel juhul ja juhul kui mõlemad lapsed on haiged, lükatakse kohtumine edasi järgmisele vabale nädalavahetusele. • suvekoolivaheajal veedab D. N. lastega katkematult 1,5 kuud. Avaldajal on õigus sõita lapsega suvisel koolivaheajal välismaale, kuid tal lapsevanemana on kohustus jälgida laste, sh I. N.´e tervislikku seisundit. Puudutatud isikul on omakorda kohustus esitada avaldajale välismaale sõiduks vajalikud laste passid ja isiklikud asjad. • Talvevaheajal veedab D.N. lastega katkematult 1 nädala. • Üks kord kahe aasta jooksul jäävad lapsed talvevaheajal D. N.´iga uue aasta pidustuseks 31.detsembrist vastu 1.jaanuari. Sellisel moel jäävad lapsed ühel uuel aastal E. N.´iga, teisel D. N.´iga. • D. N. võib arvestades lapse soove võtta lapsed enda juurde peo- ja puhkepäeviti täiendaval kokkuleppel E. N.´iga, hoiatades sellest ette vähemalt kaks päeva. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lastega suhelda ka muul ajal.

Eeltoodud alustel määrab kohus kindlaks lastega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad suhtlemiskorra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib J. N.´le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Samas peavad vanemad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus ega või teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega (PKS § 50 lg 4).

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna vaidlus lahendati eelkõige laste huvidest lähtudes, leiab kohus põhjendatud olevat jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558 lg 1 ning 661 lg 2.

Helgi Vinni Kohtunik