2-08-22251/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-22251

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2009. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-08-22251

Tsiviilasi

A.P. hagi KÜ X. vastu üldkoosoleku 6. märtsi 2008. a otsuse

punkt 1 kehtetuks tunnistamiseks ja A.P. elektrisüsteemi

remondiks arvestatud ning kogutud 1 500 krooni osas

ümberarvestuse teostamiseks ja 671,01 krooni tagastamiseks

Tsiviilasja hind

20 000 krooni

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja A.P.

-

hageja nõustaja Agu Rillo

-

kostja KÜ X.

-

seaduslik esindaja juhatuse liige T.P.;

-

kostja lepinguline esindaja Mehis Adamson (Actum

Consult OÜ; asukoht Turu 17-21, 51004 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

20. jaanuar 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada kehtetuks KÜ X. 6. märtsi 2008. a üldkoosoleku otsuse punkt 1, millega

otsustati jätta elektritööde teostamise arvestus samaks (kulud jäeti jätkuvalt korterite

vahel võrdselt kanda).

3. Teha ümberarvestus A.P. KÜ X. 27. juuni 2005. a üldkoosoleku kehtetu otsuse alusel

elektrisüsteemi remondiks arvestatud ning kogutud 1 500 krooni osas, võttes arvestuse

aluseks eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta.

4. Välja mõista KÜ-lt X. 671,01 krooni (kuussada seitsekümmend üks krooni ja üks sent)

A.P. kasuks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulud

Menetluskulud jätta KÜ X. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 4-6, 45)

KÜ X. (kostja) 27. juuni 2005. a üldkoosolek võttis vastu otsuse jagada ühistu elektrisüsteemi

korrastamise kulud võrdselt kõigi korterite vahel. Raha sissenõudmist alustati kohe. A.P. (hageja)

vaidlustas kostja 27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsuse. Tartu Ringkonnakohus tunnistas 16. märtsi

2006. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-17102 kostja 27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsuse

kehtetuks osas, millega otsustati jaotada elektrisüsteemi korrastamise kulud võrdselt korterite vahel.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on majandamiskulude muu jagamisviis, kui jagamine vastavalt

korteriomandi suurusele, ebaõige. Peale kohtuotsuse jõustumist ühistu poolt elektrisüsteemi

korrastamise kulude ümberarvestust ei tehtud. Hageja pöördus suuliselt korduvalt kostja juhatuse

poole nõudega teostada ümberarvestus, sest hageja hinnangul ei ole muul viisil võimalik

kohtuotsust täita. Kostja leidis, et ümberarvestuseks on vajalik üldkoosoleku otsus, kuna kohtuotsus

ei sisaldanud sõnaselget kohustust ümberarvestuse tegemiseks. Otsustusvõimeline üldkoosolek

toimus 6. märtsil 2008. a. Üldkoosoleku otsuse punkt 1 kohaselt jäeti elektritööde arvestus samaks,

s.t kulud jäeti jätkuvalt korteriomanike vahel võrdselt kanda. Sisuliselt korrati sellega kostja

27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsust, mille kehtetus on tuvastatud kohtumenetluses. Hageja leiab,

et kostja üldkoosoleku selline otsus rikub jätkuvalt tema õigusi, kohustades teda kui väiksema

korteriomandi omanikku tasuma suuremat makset, sest nii korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõike 1

kui kostja põhikirja punkti 3.3.4 kohaselt tuleb majanduskulud jagada vastavalt korteriomandi

mõttelise osa suurusele.

Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja 6. märtsi 2008. a üldkoosoleku otsuse punkt 1, millega

jäeti muutmata elektritööde teostamise arvestus. Samuti palub hageja teha ümberarvestus temalt

KÜ X. 27. juuni 2005. a üldkoosoleku kehtetu otsuse alusel elektrisüsteemi remondiks arvestatud

ning kogutud 1 500 krooni osas. Arvestuse aluseks tuleb võtta eluruumi üldpind ruutmeetri kohta,

mis ühetoalise korteri puhul on 30,2 m2, ja ühe ruutmeetri hind, milleks on 27,45 krooni. Hageja

palub kostjal tagastada enammakstud osa 671,01 krooni (1 500 – 30,2 x 27,45). Menetluskulud jätta

kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. jaanuari 2009. a kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul

põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lõige 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu

vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva

üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

KÜS § 151 lõike 1 kohaselt majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja

remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Vastavalt KÜ X. põhikirja punktile 3.3.4 on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt

sihtotstarbelisi makseid, s.t tasuma täishooldustasu, mis võrdub sihtkapitali moodustamiseks

tehtavatest igakuistest maksetest ja maksetest kommunaalteenuste eest. Makse suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast elamus asuvate

korterite üldpinnast, välja arvatud elanike arvu kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed.

Arvestades eeltoodut rahuldab kohus A.P. hagi KÜ X. vastu ja tunnistab kehtetuks KÜ X. 6. märtsi

2008. a üldkoosoleku otsuse punkt 1, millega otsustati jätta elektritööde teostamise arvestus samaks,

teeb ümberarvestuse A.P. KÜ X. 27. juuni 2005. a üldkoosoleku kehtetu otsuse alusel

elektrisüsteemi remondiks arvestatud ning kogutud 1 500 krooni osas, võttes arvestuse aluseks

eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, ja mõistab kostjalt välja 671,01 krooni hageja kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1

kohaselt kohaldatakse enne 1. jaanuari 2009. a alustatud menetluse puhul menetluskulude

jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut.

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS § 168 lõige 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja esindaja väitel võttis

kostja hagi koheselt õigeks peale hagiavalduse täpsustamist 8. detsembril 2008. a. Asja

materjalidest nähtub, et kostja esitas 9. jaanuaril 2009. a vastuse hagiavalduse täpsustusele, jäädes

selles seisukohale, et kostjal puudub võimalus ümberarvestuse tegemiseks hageja soovitud kujul,

kuna kostja 5. jaanuari 2009. a üldkoosoleku korduskoosolekul otsustati jätta hageja taotlus

ümberarvestuse tegemiseks rahuldamata. Eeltoodust tuleneb, et kostja ei võtnud hagi koheselt

õigeks peale hagiavalduse täpsustamist, vaid alles 20. jaanuaril 2009. a toimunud kohtuistungil.

Lisaks leiab kohus, et kostja oma käitumisega on põhjustanud hagi esitamise. Tartu

Ringkonnakohus leidis 16. märtsi 2006. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-05-17102, et elamu

elektrisüsteemi korrastamise kulu on käsitletav elamu remondikuluna (mitte erakorralise ja

ühekordse kuluna) ning tulenevalt KÜS § 151 lõikest 1 arvestatakse selline kulu eluruumi üldpinna

ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja põhikirjast nähtuvalt ei

toimu

majandamiskulude

arvestus

erinevalt

KÜS

§ 151

lõikes 1

sätestatust,

mistõttu

ringkonnakohus tunnistas kehtetuks KÜ X. 27. juuni 2005. a üldkoosoleku otsuse osas, millega

otsustati jaotada elektrisüsteemi korrastamise kulud võrdselt korterite vahel. Kuivõrd

elektrisüsteemi remondiks arvestati ja koguti raha kostja 27. juuni 2005. a üldkoosoleku kehtetu

otsuse alusel kõigilt korteritelt võrdselt 1 500 krooni, oli hageja õigustatud nõudma, et kostja teeks

ümberarvestuse, võttes aluseks eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta. Ümberarvestuseks ei olnud vaja

kutsuda kokku kostja üldkoosolekut ja panna hääletusele elektrisüsteemi korrastamiseks kogutud

raha jagamise viisi. Kohtuotsusega on öeldud üheselt, et seaduslik on jagada elektrisüsteemi

korrastamise kulu eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta. Kuna kostja hageja nõuet kohtuväliselt ei

täitnud, pöördus hageja kohtusse, mis tõi hagejale kaasa menetluskulu. Tõene ei ole ka kostja

esindaja väide selle kohta, et hageja jättis põhjendamatult vastu võtmata kostja kompromissi.

20. jaanuari 2009. a kohtuistungil oli kostja poolt pakutava kompromissi sisuks hagi õigeksvõtt ja

menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Hageja selgitas, et selline kompromiss temale ei sobi,

kuna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summa ületab kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa

ja kompromissi sõlmimisel tagastatakse vaid pool tasutud riigilõivust. Kuivõrd kostja oma

käitumisega on põhjustanud hagi esitamise ja tegemist ei ole hagi kohese õigeksvõtuga, jätab kohus

menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik