2-07-14389/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Määrata kindlaks, et alaealise lapse S.S. (IK xxx) elukohaks on lapse ema O.K. elukoht.

2. Määrata kindlaks lahuselava vanema (M.S.) suhtlemiskord lapsega:

2.1. M.S. võib võtta lapse enda juurde nädalavahetustel kahel korral kuus (alates reedest kella 18.00-st kuni pühapäevani kella 17.00-ni). M.S. ja lapse kohtumine algab O.K. elukohas ning kohtumise lõpuks toob M.S. lapse tagasi O. K. elukohta. Nädalavahetuste konkreetne aeg, millal M.S. lapsega kohtub lepitakse lapsevanemate poolt eelnevalt kokku.

2.2. Nädala kestel on võib M.S. lapsega kohtuda lapse elukohas. Kohtumiste aeg kooskõlastatakse lapsevanemate vahel.

2.3. Lapse koolivaheaegadel võib M.S. lapse enda juurde võtta osa koolivaheaja ajast. Konkreetne aeg ja selle kestus lepitakse lapsevanemate poolt eelnevalt kokku.

2.4. M.S. võib osa oma puhkuse ajaks lapse enda juurde võtta. Konkreetne aeg ja selle kestus lepitakse lapsevanemate poolt eelnevalt kokku.

Kohtuasja number 2-07-14389 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O.K. avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja lapsega suhtlemise korraldamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 05. veebruar 2009. a

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Eestkosteasutus:

O.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

M.S. (IK xxx; elukoht: xxx)

Jõhvi Vallavalitsus (postiaadress: xxx)

2 2.5. Riigipühadel ja tähtpäevadel (Jaanipäev, Jõulupühad jms) lepitakse lapse viibimine kas ühe või teise vanema juures lapsevanemate omavahelise kokkuleppe alusel.

3. Lapsevanemad võivad omavahelise kokkuleppe alusel punktis 2 määratud suhtlemiskorda muuta.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. O.K. ja M.S. elasid vabaabielus kuni 2005. aasta maikuuni. Kooselust sündis laps, poeg S.S. 13. aprillil 2002. a. Peale poja sündi elasid lapsevanemad M.S. vanemate juures Tartus.

2. Peale poolte kooselu lõppemist elab S.S. elab koos emaga Ida-Virumaal Jõhvis.

AVALDUS

3. Avaldaja O.K. esitas 17.04.2007. a kohtule avalduse lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja lahuselava vanema (M.S.) lapsega suhtlemise korraldamiseks.

4. Avaldaja märgib, et peale aastast lahuselu tekkisid lapsevanematel lahkhelid lapse elukoha ja lapsega suhtlemise küsimustes. M.S. ei pidanud kokkulepetest kinni ja võttis lapse enda juurde pikemaks ajaks, kui oli kokku lepitud. Avaldajal tuli käia Tartus lapsel järgi. Oli ka juhus, kui puudutatud isik keeldus last tagastamast ning lapsevanematel tekkis sellest tüli.

5. Avaldaja palub kindlaks määrata, et lapse elukoht on avaldaja juures ning lapse isa võib lapse enda juurde võtta nädalavahetusteks kahel korral kuus ning ka oma puhkuse ajal, kohtumise ajad määratakse lapsevanemate kokkuleppel.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

6. Puudutatud isik märkis, et avaldaja poolt pakutud suhtlemiskord lapsega on ilmselgelt vähe, puudutatud isik soovib oma lapsega tihedamini kohtuda. Puudutatud isik ei olnud nõus avalduses esitatud väidete ja etteheidetega, märkides, et avaldaja piirab tal suhtlemist pojaga.

7. M.S. tegi ettepaneku, et lapsega suhtlemise kord määratakse selliselt, et laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga, 2 nädalat ema juures ja 2 nädalat isa juures, mis on Euroopas levinud trend lahkuläinud vanemate juures. Puudutatud isik on suuteline tagama lapse arengu ja heaolu.

JÕHVI VALLAVALITSUSE ARVAMUS

3 8. Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on avaldajal olemas kõik tingimused lapse kasvatamiseks enda elukohas. Eestkosteasutus on arvamusel, et avaldaja poolt välja pakutud lahuselava vanema suhtlemise kord lapsega on mõistlik ja paindlik, mis jätab võimalusi omavahelisteks kokkulepeteks.

KOHTUISTUNG

9. Avaldaja jäi avalduse juurde, toetades oma seisukohta lapse elukoha kindlaksmääramise osas. Vastuseks puudutatud isiku seisukohtadele märkis avaldaja, et lapsevanemate omavahelised suhted on nüüdseks paranenud ning nad on suutelised kokku leppima lapsega suhtlemise korras. Avaldaja oli nõus puudutatud isiku ettepanekutega, et lapse isa võtaks lapse enda juurde kas osa oma puhkuse ajast ning kohtuks lapsega ka muudel aegadel, kui suhtlemiskorra ettepanekus toodud ajad.

10. Puudutatud isik nõustus sellega, et lapsel peab olema üks kodu, kuid leidis, et talle tuleb võimaldada ka pikemaajalisi koosviibimisi lapsega (puhkuse aeg, lapse koolivaheajad, pühad).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Puudutatud isik ei omanud kohtuistungil vastuväiteid lapse elukoha kindlaksmääramise osas, s.t. et lapse elukoht oleks lapse ema elukoht.

12. Avaldaja ja puudutatud isiku selgitustest tuleneb, et lapsevanemad on omavahelistest tüliküsimustest üle saanud ning soovivad ja oskavad lapsesse puutuvaid küsimusi, sh. lahusoleva vanema lapsega suhtlemise korraldamist, omavahel lahendada.

13. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

14. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

15. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

16. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28).

17. PkS § 51 kohaselt lahendab vanemate vaidluse laste elukoha üle kohus.

18. Kohtu arvates on puudutatud isiku ja lapsega suhtlemise kord, mille avaldaja välja pakkus, mida puudutatud isik palus täiendada ning millega avaldaja omakorda nõustus, mõistlik ja paindlik, vastab lapse huvidele ning on kooskõlas lapse eaga. Lahendada vaidlused lapse kasvatus-

4 ja hooldusõiguse üle kokkuleppel ja teha lapse huvides kompromisse on lapsevanemate perekonnaseadusest tulenev kohustus. Mõlemad vanemad omavad häid eeldusi lapse kasvatamiseks ning, mis peamine, on kõrgelt motiveeritud olema head lapsevanemad. Lapse normaalse ja stabiilse arengu seisukohalt on vajalik, et laps saaks piisavalt suhelda nii ema kui isaga.

MENETLUSKULUD

19. Menetlusosalised teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

Kohtunik