2-07-23317/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-23317

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-07-23317

Tsiviilasi Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hagi M S’u vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja esindajad Hageja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hageja lepinguline esindaja B Mihhailov; kostja M S (isikukood xxx, postiaadress xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

27. jaanuar 2009

Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja B Mihhailov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M S’ult 133 253.52 krooni (ükssada kolmkümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend kolm krooni ja 52 senti) Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses M S’u kanda.

2. Mõista M S’ult välja menetluskulud summas 7 500 krooni (seitse tuhat viissada) Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) kasuks. Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-07-23317

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 aktsiaseltsis SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 20.06.2007 esitas Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) hagi M S’u vastu

106 303.20 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud hagejale varalist kahju kuna on ebaseaduslikult kasutanud hageja omandis olevat eluruumi. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 106 303.20 krooni ning kohtukulud. 23.09.2008 on kohtusse saabunud hageja avaldus nõude suurendamiseks. Hageja palub hagi nõuet suurendada 26 950.32 krooni võrra, mistõttu palub kostjalt kokku välja mõista kahjuhüvitist summas 133 253.52 krooni.

Kohtukutse 27.01.2009 kohtuistungile on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

327 lg 1 kohaselt kätte toimetatud hoiustamisega Harju Maakohtu kantseleis. TsMS § 327 lg 3 alusel loetakse dokument kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Kirjalik teade edastati kostjale 19.01.2009, seega tuleb lugeda dokument kätte toimetatuks 22.01.2009. Kostjat on hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest, hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja istungile ei ilmunud, kohtuistungile mitteilmumise põhustest teatanud ei ole.

Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde ning palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja teha tagaseljaotsuse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kohtukutse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat kohtuistungile ilmuma, hoiatades kostjat istungile mitteilmumise tagajärgedest. Kostja ei ole istungile ilmunud ega ole teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 146 lg

5 sätestab, et kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. TsÜS § 150 lg 3 alusel kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub,

Tsiviilasi nr 2-07-23317

sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 7 500 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv summas 5 750 krooni ning nõude suurendamiselt tasutud täiendav riigilõiv summas 1 750 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 7 500 krooni.

Hannes Olev Kohtunik