2-08-59190/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-59190

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-59190 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hagi AD’i vastu 16 074.33 krooni ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 14 111.45 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja Aktsiaselts Eesti Krediidipank Hageja lepinguline esindaja A Luik Kostja AD (isikukood XXX, elukoht XXX; töökoht B AS, XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista AD’ilt 16 074.33 krooni (kuusteist tuhat seitsekümmend neli krooni ja 33 senti), millest põhivõlg (põhinõue) on 13 843.45 krooni (kolmteist tuhat kaheksasada nelikümmend kolm krooni ja 45 senti), intress 1 164.04 krooni (üks tuhat ükssada kuuskümmend neli krooni ja 4 senti), viivis 798.84 krooni (seitsesada üheksakümmend kaheksa krooni ja 84 senti), leppetrahv (põhinõue) 215 (kakssada viisteist) krooni ja teenused 53 (viiskümmend kolm) krooni Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks. 3. Välja mõista AD’ilt alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 06.02.2009, viivis 0.1% põhinõudelt (13 843.45 krooni) päevas kuni põhinõude täitmiseni Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 1. Välja mõista AD’ilt menetluskuludena 1 295 (üks tuhat kakssada üheksakümmend viis)

2-08-59190

2 krooni Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks. 2. Välja mõista AD’ilt kohtutäituri tasu 118 krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Eesti Krediidipank (hageja) esitas 15.09.2008 kohtule hagi AD’i (kostja) vastu 16 074.33 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.09.2006 laenulepingu nr 17149, mille alusel laenas hageja kostjale 30 000 krooni lõpptähtajaga 25.08.2009. Lepingu p 2.3 kohaselt oli intressimäär 18% aastas ja lepingu p 2.10 järgi oli maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 25. kuupäev. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ning hageja ütles lepingu üles alates 22.07.2008. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 16 074.33 krooni, millest põhivõlg on 13 843.45 krooni ja kõrvalnõuded 2 230.88 krooni.

Kohus saatis kostjale kohtutäituri vahendusel menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 13.01.2009 edasiandmiseks kätte kostja tööandjale. TsMS § 322 lg 2 alusel loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 04.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt

2-08-59190

3 hageja ja kostja vahel 12.09.2006 sõlmitud laenulepingust nr 17149, mis kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu on üles öeldud 22.07.2008. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1 295 krooni, millest 1000 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ja 295 krooni kohtutäituri tasu. Hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1 295 krooni. Kohus on kohtutäiturile välja maksnud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 413 krooni, millest 118 krooni tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik