2-06-21947/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-21947

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Nona Alas Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21947 Tsiviilasi, hageja nõue

KAS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P G (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: advokaat V Särgava (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, xxx)

Kostja: KAS (registrikood xxx, asukoht xxx)

Resolutsioon

1. Välja mõista P G `ilt (isikukood xxx) KAS kasuks kostja menetluskulud summas 20000 krooni (kakskümend tuhat krooni).

2. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada P G tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3. Määruse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu (Tartu mnt kohtumaja).

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilasjas nr 2-06-21947 23.04.2007.a. tehtud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus P G ´i hagi K AS vastu rahuldamata ja kohtukulud P G ´i kanda.

Tsiviilasjas nr 2-06-21947 17.10.2007.a. tehtud kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.04.2007.a. otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulu hageja kanda. Riigikohus määras 21.01.2008.a. kohtumäärusega (kohtuasja number 3-7-1-2-534) jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tsiviilasjas nr 2-06-21947 23.04.2007.a. tehtud Harju Maakohtu kohtuotsus jõustus 21.01.2008.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega.

2-06-21947

2 KAS esitas 20.02.2008.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskulu õigusabikulud summas 20000 krooni.

Avaldus koos lisadega on hagejale edasiandmiseks kätte toimetatud 01.12.2008.a. P G esitas 08.12.2008.a. vastuväite. Vastuväite kohaselt, kuivõrd hagi esemeks on kaks mittevaralist nõuet, on hagi hind TsMS § 132 lg 1 alusel 30000 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja menetluskulude sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus. Kohtuotsuse jõustumise ajal (21.01.2008) kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on kuni 30000 krooni, menetluskulude sissenõudmise piirmääraks 9500 krooni, mistõttu on kostja menetluskulude nõue põhjendatud vaid 9500 krooni osas.

Kohus edastas hageja vastuväite kostjale seisukoha esitamiseks, vastuväide on kätte toimetatud 15.12.2008.a. Hageja esitas vastuse 22.12.2008.a. Vastuse kohaselt, kostja ei nõustu hageja väitega, et hagihind on mittevaralise nõude puhul igal juhul 15000 krooni ning tulenevalt TsMS § 134 lg 1, § 175 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 § 1, on antud asjas piirmääraks 9500 krooni. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15000 krooni. Samas TsMS § 132 lg 2 ütleb, et kohtul on õigus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muuhulgas asja ulatust ja tähtsust. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 § 2 ütleb, et kohus võib asja keerukusest lähtuvalt kohaldada kõrgendatud piirmäära, mis saadakse § 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. seega kui lähtuda ka eeldusest, et hagihind oleks 30000 krooni, on asja keerukusest tingitult piirmääraks mitte 9500 krooni vaid 12350 krooni. Antud kohtuvaidlus oli kostja hinnangul piisavalt keerukas nii materiaalõiguse teoreetilise käsitluse kui ka menetluse nüansirohkuse poolest. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde ning palub hagejalt välja mõista kohtukulu summas 20000 krooni.

Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - hagihind on 30000 krooni. Tsiviilasjas 2-06-21947 hagide liitmist ei toimunud, kuna hageja esitatud avaldus hagi eseme muutmise kohta kuulus asja juurde võtmiseks ja menetlemiseks ühes menetluses (eelistungi protokoll, 22.01.2007, toimikus lk 95). Hagi esemeks oli kaks mittevaralist nõuet. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15000 krooni (kehtis kuni 01.01.2009). Toimikus ei ole andmeid, et kohus oleks tsiviilasja lahendamisel määranud hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg 1 sätestatust. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse tsiviilasja lahendamisel aluseks võetud hagihinnast.

- Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. KAS poolt esitatud taotlus õigusabikulude 20000 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 on kehtetuks tunnistatud.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-06-21947

3 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50 %. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2008, Intressimäära avaldamise teated)

Kohaldatud õigusnormid

TsMS § 132, § 134, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1

Nona Alas kohtunikuabi