2-08-76917/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

29. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-76917 AS SEB Pank versus Felix Suuder Hagi ese võlgnevuse nõue Hagihind 2592.06 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2, Tallinn 15010) Hageja esindaja Leo Üle (Vaksali 2, Viljandi 71020) Kostja Felix Suuder (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada AS SEB Pank hagi Felix Suuder vastu võla väljamõistmiseks ja välja mõista Felix Suuderilt võlgnevus 3876 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) krooni 60 senti AS SEB Pank kasuks, sealhulgas laenu põhiosa võlg 2592.06 krooni, tasumata intress 726.11 krooni ja tasumata viivis laenu põhiosalt 558.43 krooni. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Feliks Suuderilt 250 (kakssada viiskümmend) krooni menetluskulu AS SEB Pank kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kohus on saatnud 19. novembril 2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 03. detsember 2008, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist, rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral ka viivist. Intressi ja viivise arvutamine on kokku lepitud lepingus.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg

1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja (TsMS § 1741 lg 3).

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 250 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Hageja esitatud taotlus menetluskuludes on käsitletav menetluskulude nimekirjana.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Arvestades hageja esitatud kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu 250 krooni.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Helle Tamm

Kohtunik