2-08-67362/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-67362 Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

22. jaanuar 2009. a Kohtuasi

M. L. hagi L. L. vastu abielulahutuses ja elatise nõudes lapsele Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

M. L. (IK xxx)

L. L. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada M. L. ja L. L. abielu, mis sõlmiti 28. juulil 2006. a, abieluakt on koostatud EELK vaimuliku Avo Kiir`e poolt xxx. a, abieluakt nr 2. Abielutunnistus on välja antud xxx. a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas (nr xxx).

3. Taastada M. L.`le abielueelne perekonnanimi „P.“.

4. Välja mõista L. L.`lt M. L. kasuks tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2008. a alaealise tütre L.L. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre L. L. täisealisuseni s. o. kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kuupalga alammäärast.

5. Elatis 2008. aasta eest kuulub väljamõistmisele järgnevalt: jaanuarikuu eest 2 175 krooni, veebruarikuu eest 2 175 krooni, märtsikuu eest 2 175 krooni, aprillikuu eest 2 175 krooni, maikuu eest 961 krooni, juunikuu eest 2 175 krooni, juulikuu eest 1 167 krooni, augustikuu eest 2 175 krooni, septembrikuu eest 2 175 krooni, oktoobrikuu eest 1 667 krooni, novembrikuu eest 2 175 krooni, detsembrikuu eest 1 453 krooni. Kokku 22 648 krooni. Alates jaanuarist 2009. a kuulub tasumisele elatis 2 175 krooni.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 14. oktoobril 2008. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu abielulahutuses ja elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled pärast kaheksa aastat kestnud kooselu abielu xxx a. Kooselust xxx. a tütar L. L.. Poolte abielulised suhted lõppesid xxx xxx a ning sellest ajast elavad abikaasad eraldi. Hageja on seisukohal, et kuna pooled on elanud eraldi juba 10 kuud, poolte suhted pole selle aja jooksul paranenud, on abielu jätkamine võimatu. Tütar elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida. Lapse ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on keskmiselt 4 500 krooni. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 01. jaanaurist 2008. a summas 2 175 krooni.

II Kohtuistung

2. Hageja jäi hagis esitatud nõuete juurde, taotles, et kohus lahutaks abielu, sest ei soovi abielusuhteid kostjaga taastada, mõistaks välja elatise tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2008. a. Hageja oli nõus, et tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest arvatakse maha kostja poolt neljal korral makstud elatis lapsele (kokku summas 3 450 krooni).

3. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja ei esitanud vastuväiteid elatise suuruse osas, kuid leidis, et elatis tuleks välja mõista alates elatisehagi kohtusse esitamisest (mitte aga perioodi eest jaanuar – oktoober 2008. a, 10 kuud).

III Kohtu põhjendused

4. Abielulahutus.

Nõue on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) §-ga 29, mille järgi kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooltevahelised abielulised suhteid on lõppenud, mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutamist ning ei soovi abielusuhteid taastada. Abielu kui vabatahtlik liit saab põhineda vaid vastastikusel soovil. Sellistel tingimustel on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu ning abielu kuulub lahutamisele.

5. Perekonnanimi pärast lahutust.

Hageja soovib taastada perekonnanime, mis tal oli enne abiellumist. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Lõike 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

6. Elatise nõue. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise algusaja üle. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2008. a, seoses kooselu lõppemisega 26.12.2007. a. Kostja leiab, et elatis ei kuulu väljamõistmisele tagasiulatuvalt, kuna 26.12.2007. a ei tähenda poolte abielusuhete lõppu. Kuna pooled ei vaidle elatusraha suuruse osas, kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis 2 175 krooni (käesoleval ajal elatise miinimummäär, 2008. aastal oli kuupalga alammäär on 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni, perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4). PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

Tähtsust ei oma see, millist aega peavad pooled abielusuhete lõppemise ajast, vaid see, kas poolte lahuselu ajal (hageja koos lapsega elas kostjast eraldi) täitis kostja lapse ülalpidamiskohustust.

Kohus leiab, et kostja 2008. aastal lapse ülalpidamiskohustust ei täitnud. Hageja poolt kohtule tutvumiseks esitatud panga väljavõtte kohaselt maksis kostja 2008. aastal lapse ülalpidamiseks hagejale elatist neljal korral: maikuus 1 214 krooni, juulis 1 008 krooni, oktoobris 508 krooni ja detsembris 772 krooni, kokku 3 450 krooni, mis on keskmisest umbes 1,5 kuu elatisraha (tl 32).

Elatist võib tagasiulatuvalt (kuni 1 aasta enne elatisehagi esitamist) välja mõista siis, kui kostja rikub ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui kostja annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ja/või ebaregulaarselt.

PkS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6. lõikes ( lapsevanema töövõimetus, lapse piisav sissetulek, muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused ) nimetatud asjaolusid.

Riigikohus asus oma 21.03.2007. a lahendis nr 3-2-1-3-07 seisukohale, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt; tulenevalt PkS § 61 lg1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10745,10750&tekst=RK/3-2-1-3-07 , vt ka Riigikohtu 20.11.2007. a lahend nr 3-2-1-108-07, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10745,10750&tekst=RK/3-2-1-108-07 ).

Elatis kuulub väljamõistmisele alates 01. jaanuarist 2008. a PkS § 70 lg 2 alusel ning hageja nõusolekul tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetud elatisest maha arvata 2008. aastal kostja poolt tasutud raha.

IV Kohtu selgitused

7. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459).

8. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).

Kohtunik