2-07-45639/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2009.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-45639 Tsiviilasi V.F.i hagi A.F. vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind

325 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.F.Kostja: A.F., eluk. Xxxxxx-xxxx x-xxx, Pärnu linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve Kohtuistungi toimumise aeg

27. jaanuar 2009.a RESOLUTSIOON: Rahuldada V.F.i hagi A.F. vastu osaliselt. Jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: Jätta hagejale V.F.’ile liikmesus hooneühistus Xxxxxxxx F (xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx), asukohaga Xxxxxx xxxx xx, Pärnu linnas, mis hõlmab muuhulgas kasutusõigust garaažiboksile nr xx. Jätta kostjale A.F.’le liikmesus hooneühistus Xxxxx (xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx) asukohaga Xxxxxx xxxx xx, Pärnu linnas, mis hõlmab muuhulgas kasutusõigust keldriboksile nr x. Jätta kostjale A.F.’le korteriomand asukohaga Xxxxxx-xxxx x-xxx, Pärnu linnas, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna registriosa nr xxxxxxx. Välja mõista A.F.lt V.F.i kasuks rahaline hüvitus enamsaadud ühisvara arvel summas 324

732 (kolmsada kakskümmend neli tuhat seitsesada kolmkümmend kaks) krooni ja 75 (seitsekümmend viis) senti. Jätta rahuldamata V.F.i taotlus A.F.lt väljamõistetud rahalise hüvituse tasumiseks tähtaja määramiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebuse esitamisel menetlusabi taotledes tuleb seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks esitada ka kaebus.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-07-45639

2 (5)

Hagiavalduse kohaselt (tl 1-2) töötas hageja V.F. töölepingu alusel 08.09.1975.a kuni 07.08.1991.a xxxxx xxx-is (tl 6). Töötamise ajal eraldas tööandja hagejale aadressil xxxxxxxxx xxx (praegune tänavanimetus xxxxxx xxxx x-xxx neljatoalise korteri koos abiruumisega üldpinnaga 86,6m². Korteri lasi hageja vormistada enda selleaegse abikaasa A.F. (kostja) nimele (tl 4). xxx-is loodi ka keldriühistu nimega „Xxxxx“ (põhikiri tl 50-56), milliste ruumide ehitamine algas 1992.a ning lõppes oktoobris 1995.a. Ka valminud keldriboksi nr 1 lasi hageja vormistada kostja nimele (tl 5). Hageja väitel on tema omandis garaažiboks nr xx hooneühistus Xxxxxxxx-x (põhikiri tl 57-61), asukohaga xxxxxx xxxx xx, Pärnu linnas, mida kasutab siiani samuti kostja (tl 7). 25.04.1995.a ostu-müügilepinguga (tl 8) erastas kostja erastamisväärtpaberitega (summas 25 500 krooni) xxxxxxxxx xxx x xxx korteri. Erastamiseks kasutati mõlema abikaasa erastamisväärtpabereid. 22.03.1999.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2- 108/1999.a (tl 3) lahutas Pärnu Maakohus poolte vahelise abielu. Kohtuotsusest nähtuvalt ühisvara ei jagatud, kuna pooled otsustasid vara jagada hiljem omavahelisel kokkuleppel, mida ei ole aga senini tehtud. Eelneva põhjal on hageja poolte ühisvarana hagiavalduses ja menetluse käigus täpsustatuna loetlenud: - korteriomand asukohaga Xxxxxx-xxxx x-xxx, Pärnu linnas (registriosa nr xxxxxx, kinnistusregistri väljavõte tl 4), turuväärtusega 1 025 000 krooni, remontivajavana aga

865 000 krooni; - liikmesus keldriühistus Xxxxx, asukohaga xxxxxx xxxx xx, Pärnu linnas (kasutusõigus keldriboksile nr x), turuväärtusega 8000 krooni; - liikmesus hooneühistus Xxxxxxxx x, asukohaga xxxxxx xxxx xx, Pärnu linnas (kasutusõigus garaažiboksile nr xx), turuväärusega 20 000 krooni. Hageja on soovinud ühisvara jagada selliselt, et korteriomand ja liikmesus keldriühistus jäävad kostjale ning liikmesus hooneühistus hagejale. Enamsaadud ühisvara arvelt palub hageja perekonnaseaduse § 19 lg 4 kohaselt välja mõista kostjalt rahalise hüvituse summas 325 000 krooni. Hüvituse suuruse juures arvestab hageja asjaolu, et kostja on pärast abielusuhete lõppemist investeerinud korteriomandisse nii enda kui korteriühistu korraldatud remondi näol, samuti seda, et osa (6000 EEK väärtuses) korteri vallasasjana erastamisel kasutatud erastamisväärtpaberitest olid kostja lahusvaraks, sest need kingiti kostja tema ema poolt.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid

Kostja on menetluses (menetlusdokumendid tl 17-18, 32, 68-71, 89-90, 92, 102-104, 134-135, 145-146) esitanud alljärgnevad vastuväited. Õige ei ole hageja väide, et erastamisväärtpaberite väärtus jagunes korteri erastamisel võrdselt mõlema abielupoole vahel. Nimelt oli hagejal 10 tööaastat, mis erastamise väärtpaberites võrdus 3000 krooniga, kostjal aga 35 tööaastat (tl 20). Lisaks andis hageja ema L.K. 20 tööaastat (tl 25) ning poeg M. 10 tööaastat (tl 21), mis teeb kostja poolt kokku 65 tööaastat. Tööaastad on arvestuskaartidega (tl 20-21) tõendatud. Garaaži kostja vastavalt hageja väidetele kasutanud ei ole, küll on aga tasunud sellelt makse, mille vastu hageja huvi ei ole tundnud. Lisaks garaažile on hageja kandnud lahuselatud aastate vältel ka keldriboksiga seotud halduskulusid. Kogu korterelamus on vahepealsetel aastatel toimunud laialdased remonditööd, vahetatud on kõik koridoride aknad, pandud turvauksed, koridorid on värvitud sektsioonide kaupa ning paigaldatud uued valgustussüsteemid ja postkastid. Väljast on maja soojustatud, korda on tehtud rõdud ning uuendatud veeäravoolusüsteemid. Kõikide eeltoodud kulude eest on tasunud kostja. Korterisiseselt on kostja uuendanud sanitaartehnilised süsteemid, aknad, korrastatud on eluruumide laed ja põrandad. Hageja ei ole kõikide lahuselatud aastate jooksul (väljakirjutamise tõend tl 19) huvi tundnud ei korteri, maja, garaaži ega ka keldri korrashoiu vastu. Kostja arvates oligi hageja mõtteks oodata, kui maja ning korter korda tehakse ja turuhind tõuseks, et alles seejärel oma osa nõuda.

Tsiviilasi nr 2-07-45639

3 (5)

Kostja märgib, et kuna hageja on alates 1997.a Pärnus Xxxxxx-xxxx x-xxx korterist välja kirjutatud, tuleb seda ka ühisvara koosseisu määramisel arvestada. Kõik parendused, ümberehitused ja kulutused, mis on tehtud korterile või hooneühistute parendamiseks, tuleb välja jätta ja vastavalt ühisvara hinda vähendada. Kostja on täiendusena esitanud koopiad sularahaarvetest tellitud ühe toa akende tasumisest (tl 73), põrandakattematerjali tellimise kohta (tl 72), enda vahenditega teostatud tööde esmase nimekirja (tl 74), eluruumi hindamise akti (tl 75) ning KÜ xxxxxx tagasivaate majas teostatud töödele ning raamatupidamise aastaaruande 1999.a (tl 76-83). Kostja on esitanud ka keldriühistu „Xxxxx“ tõendi, mille kohaselt on keldriboks kostja nimel ning ühe boksi ehituslikuks väärtuseks on 4000 krooni (tl 91). Ühtlasi esitab kostja omakäelise seisukoha (tl 92), mille järgi garaažiboksi ja keldriboksi hinnad on tunduvalt erinevad, millest tulenevalt leiab, et tasaarvelduse korral on bokside jaotus hageja poolt esitatud viisil võimalik. Korterimööblist on kostja sõnutsi valdav osa välja vahetatud.

Kostja on kohtule esitanud Kinnisvaragrupp Uus Maa eksperthinnagu nr 085/048 (tl 105-128), mille kohaselt Pärnus, xxxxxx xxxx x korteri xxx turuväärtuseks 1 025 000 krooni, remontimata kujul hindamise aja seisuga 865 000 krooni, hooneühistu liikmesuse väärtuseks

20 000 krooni ja keldriühistu liikmesus väärtuseks 8000 krooni (selliste hindadega nõustub ka hageja). Seetõttu ning arvestades eeltoodud seisukohti, on kostja lõplikuks seisukohaks: jätta garaažiboks väärtusega 20 000 krooni hagejale, keldriboks väärtusega 8000 krooni ja korteriomand aga kostjale, mõistes siinkohal hageja kasuks välja hüvitise 250 000 krooni. Ühisvara jagamise võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumise alustena on kostja viidanud PkS § 19 lg 2 p 2 ja p 3 sätetele.

27.01.2009.a toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja kinnitas, et nõuab ühisvara jagamise korral rahalist hüvitust 325 000 krooni. Kostja kinnitas, et peab õigeks hüvituseks 250 000 krooni.

Kohaldatav õigus, kohtu seisukohad

PkS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvaraks. PkS § 15 lg 1 loeb abikaasa lahusvaraks muuhulgas tema poolt abielu kestel kinke teel omandatud vara. Abikaasade ühisvara võib PkS § 18 lg 1 järgi jagada pärast abielu lahutamist, kusjuures vaidluse korral teeb seda PkS § 18 lg 5 kohaselt kohus. Üldnormina (PkS § 19 lg 1) loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks, kuid PkS § 19 lg 2 loetleb võimalikud juhud, mil kohus seda printsiipi eirata võib. Kostja poolt viidatud nimetatud lõike p 2 kohaselt võib seda teha juhtumil, mil üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, sama lõike p 3 järgi võib seda teha ka siis, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. PkS § 19 lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi 4. lõike järgi tuleb ühele abikaasale välja mõista rahaline hüvitus, kui ühisvara jagamisel osutub teisele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks. Puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand asukohaga xxxxxx xxxx x xxx ning kaks liikmesust vastavates hooneühistutes (kohus on otsuse kirjutamise käigus võtnud omal algatusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 alusel asja materjalide juurde hooneühistu „Xxxxx“ (endine keldriühistu) uue põhikirja, mis on kinnitatud 03.07.2008, tl 158-162). Hooneühistuseaduse § 2 lõikes 1 nimetatud liikmesus on varaliselt hinnatav õigus PkS § 19 lg 3 mõttes ja seega jagatav ühisvarana. Asjas puudub vaidlus ühisvara osade turuväärtuses, milles pooled lähtuvad kostja esitatud eksperthinnangust. Korteriomandi turuväärtus on 1 025 000 krooni, ent hageja on nõustunud, et selle jagamise juures ei saa poolte osi võrdseks lugeda. Hageja on lähtunud kõnesoleva

Tsiviilasi nr 2-07-45639

4 (5) korteriomandi turuväärtusest remontimata kujul, sest kostja on pärast abieluliste suhete lõppemist ca 10 aastat tagasi nii otseselt (esitatud nt kulutuste tõendid uutele akendele) kui kaudselt läbi maksete korteriühistu remondifondi korterit oma lahusvara arvel parendanud. Lahuselatud aja jooksul on kogu korterelamut parendatud, misläbi on ka korteriomandi väärtus tõusnud. Kohus nõustub, et sellistel asjaoludel on õige lähtuda PkS § 19 lg 2 p 3 sätetest ja kalduda ühisvara jagamise võrdsuse printsiibist kõrvale. Ka Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-38-07 on öeldud, et põhiseaduse § 32 lõikes 1 sätestatud omandi kaotanud poolele õiglase hüvitise maksmise põhimõtte tähendus ei väljendu mitte ainult selles, et omandi väärtus oleks võimalikult täpselt määratud omandi kaotamise aja seisuga, vaid ka selles, et hüvitise suurus oleks ligilähedaselt korrelatsioonis jagatava ühisvara omandamiseks kasutatud abikaasa lahusvara ja ühisvara või lahusvara arvel tehtud parendamise osa suurusega ning nende osade proportsiooniga muutunud väärtuses.

Lisaks tuleb silmas pidada vaidluse all mitteolevat asjaolu, et korteriomandi tekkimise aluseks olnud korter vallasasjana soetati 6000 EEK osas (kogu erastamisväärtus 25 500 EEK) kostjale kingitud vara ehk tema lahusvara arvelt – seega ei olnud ka korteriomand juba selle tekkimisel ühisvaraks poolte võrdsetes osades. Kostja väited, nagu oleks tema lahusvara osa korteris tulenevalt erastamiseks kasutatud väärtpaberitest suurem, ei ole kooskõlas seadusega. Nimetatud erastamisväärtpaberid (v.a kinke teel emalt saadud 6000 EEK) olid saadud abielu kestel ning seega PkS § 14 lg 1 kohaselt ühisvaraks.

Mingeid aluseid PkS § 19 lg 2 p 2 kohaldamiseks ei ole kohus antud asjas tuvastanud. Asjaolu, et hagejal oli korteri erastamiseks vähem tööaastaid, ei tähenda tema osavõtu puudumist ühisvara omandamisel. Kostja ei ole esitanud väidet, nagu hageja ei oleks kasutanud või soovinud kasutada kõiki oma erastamisväärtpabereid korteri erastamisel. Asjaolu, et hageja ei elanud korteris alates 1997.aastast, on nii hageja kui kohus juba eelnevalt ühisvara jagamise võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumise juures PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt arvestanud.

Vaidlust hooneühistu Xxxxxxxx x ja hooneühistu Xxxxx liikmesuste väärtuse ja jagamise viisi osas ei ole. Antud asjas on menetluse lõpuks jäänud üles vaid vaidlus viimatinimetatud rahalise hüvituse suuruses. Kohus leiab, et hüvitus tuleb leida ülaltoodud põhimõtete ja järgmiste arvutuste teel:

Korter soetati vallasasjana 25 500 krooni eest, millest 6000 krooni oli kostja lahusvara. Seega tekkis ühisvara, millest 23,53% oli kostja lahusvara ja 76,47% poolte ühisvara. Korteriomandi turuväärtus remontimata ehk ilma kostja parendatud osata on 865 000 krooni, sellest ühisvaraks oleva osa (mis jääb kostjale) väärtus on seega 865 000 : 100 x 76,47 = 661 465.50 krooni. Liikmesus hooneühistus Xxxxxxxx x väärtuses 20 000 krooni jääb hagejale, liikmesus hooneühistus Xxxxx väärtusega 8000 krooni jääb kostjale. Seega saab kostja ühisvara

669 465.50 krooni eest ning hageja 20 000 krooni eest. Hagejal on õigus poolele ühisvarast ehk (669 465.50 + 20 000) : 2 = 344 732.75 kroonile, mistõttu on kostjalt tema kasuks PkS § 19 lg

4 kohaselt väljamõistetav hüvitus 344 732.75 – 20 000 = 324 732.75 krooni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostja seisukoht hüvituse suuruse määramiseks summas

250 000 krooni ei tugine esitatud tõenditel ega seadusel.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuses ka seni lahendamata taotlused. Hageja V.F.i poolt on 08.10.2008.a kirjalikult ning ka 27.01.2009.a kohtuistungil esitatud taotlus kostjale hüvitise tasumiseks kolmekuulise tähtaja määramiseks. Sisuliselt soovib hageja otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 kohaselt. Kostja selle taotlusega ei nõustu ega pea võimalikuks sellist summat nii lühikese aja jooksul tasuda. Kostjal puudub selline sissetulek või vara, mille arvelt väljamõistetavat hüvitust kiirelt maksta. Kohus leiab, et nimetatud taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Nimelt ei ole praeguses majanduslikus olukorras mõeldav väljamõistetud hüvituse tasumine üksnes kolme kuu jooksul. Menetluse kestel ei ole selgunud asjaolusid, et kostjal oleks muud vara peale jagatava korteri, mille müügist saadava tulu alusel saaks hõlpsasti hagejale hüvituse tasuda. Ka kostja igakuine sissetulek selleks võimalusi ei anna. Pankadelt positiivse laenuotsuse saamine

Tsiviilasi nr 2-07-45639

5 (5) (kostja on 54-aastane) või Xxxxxx-xxxx x-xxx edukas müügiprotsess on vähetõenäoline või võtab kindlasti kordades kauem aega, kui seda hageja taotletav tähtaeg endast kujutab.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud abieluasjades kummagi poole enda kanda. Pooled ei ole taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda ega esile toonud mingeid TsMS § 164 lõigetes 2 ega 3 nimetatud asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks.

Kohtu 18.01.2008.a määrusega määrati antud asjas vastavalt hageja poolt esitatud kinnisvara väärtustele hagi hinnaks 500 000 krooni, milliselt nõudelt tuli tasuda riigilõivu 22 750 krooni. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas taotletu harilik väärtus. TsMS § 126 lg 1 järgi isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse üle toimuva vaidluse puhul määratakse hagihind nõude suurusega. Nõude suurus on käesoleval juhul menetluse kestel aga muutunud, kuna hageja taotleb kostjalt hüvitist enamsaadud vara arvelt summas 325 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagihinnaks 325 000 krooni vastavalt TsMS § 136 lg 4, mille järgi kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtuotsusega. Seda toetab ka kohtupraktika – Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-07 tehtud lahendi järgi on abikaasade ühisvarade jagamise hagis hagihinnaks ühisvara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada. Kuna nimetatud hagihinna järgi tulnuks hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse Lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 17 500 krooni, kuulub enamtasutud riigilõiv hagejale vastava avalduse esitamisel TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

Toomas Talviste Kohtunik