2-08-84672/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-08-84672 Tsiviilasi Rapla valla avaldus Rapla Vallavalitsuse kaudu VB ja SB juurest lapse äravõtmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Rapla vald Rapla Vallavalitsuse kaudu (reg kood 75023361, asukoht Viljandi mnt 17 79511 Rapla), seaduslik esindaja Aare Heinvee.

Puudutatud isikud:

1. VB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXXX XXX X XXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXX XXXXX XXXXXXX).

2. SB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX).

3. KB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX XXXXX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Eve Jundas.

4. SS (elukoht XXXX XX XXXXX XXXXXXX).

Kohaldatud menetlusnormid TsMS § 478 lg.2, § 479 lg 2, § 660 lg 3

RESOLUTSIOON

Võtta KB ära ema VB ja isa SB juurest ilma vanema õigusi ära võtmata.

Asjaolude muutumisel võib kohus vanema või kohaliku omavalitsusüksuse avalduse alusel lubada lapse elama kas ema või isa juurde.

Kohtukulude jaotus

Avalduse lahendamisel tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda.

Määruse teatavakstegemine, täitmine ja edasikaebamise kord

Määrus teha posti teel kättetoimetamisega teatavaks Rapla Vallavalitsusele, VB-le, SB-le ja SS-le.

Määrus kuulub täitmisele viivitamata.

Määrus jõustub selle teatavakstegemisest SS-le.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamise õigus on lapse KB esindajal, VB-l ja SB-l.

Asjaolud

VB ja SB abielust on sündinud XX. XXXXXXXl XXXX poeg KB. Pärast lapse sündi asus pere elama XXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXX XXXXX kolmetoalisesse korterisse, kus elavad veel S.B pensioniealised ema ja tädi. Koheselt teatasid naabrid vallavalitsusele, et imiku elu ei ole turvaline ja pere ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Seepärast hakkas regulaarselt perekonda külastama ja nõustama valla sotsiaaltöötaja, kelle abiga alustati korteris ka remonditöid, sest korter oli mitterahuldavas seisukorras. Samuti nõustati S.B ema ja tädi, et viimased muudaksid oma eluviise. Nõustamine ei andnud tulemusi. Pere ei tulnud toime ka toetatud elukorraldusega. 2008. aasta juunikuus pärast seda, kui S.B oli kuritarvitanud alkoholi ja V.Bga tülitsenud, lahkus V.B oma ema juurde, jättes väikelapse ilma hoolitsuseta. Kokkuleppel vallavalitsusega võttis S.B õde SS venna lapse oma perre.

V. B on 2005. aasta suvel toimunud liiklusavarii tagajärjel sügava puudega töövõimetu isik, ta on ratastoolis ja tema kõne on häiritud. Ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi. VB. kodu on XXXXXXXX XXXXXX vähekõlblikus elamus ja tema kodused on materiaalselt vähekindlustatud ja vajanud pikemat aja vältel sotsiaalabi.

S.B ei oma töökohta, ta kuritarvitab alkoholi. alates 2008. aasta juunist on ta määratud oma abikaasa hooldajaks. Neil põhjustel on vallavalitsus seisukohal, et last ei ole võimalik vanemate juurde jätta ja taotleb lapse äravõtmist. Vastavalt perehoolduslepingule elab laps Svetlana Saankülli perekonnas, kus on kõik vajalikud tingimused olemas.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Rapla Vallavalitsus on teinud kõik, et laps saaks elada oma vanemate juures. SB ei suuda aga üheaegselt hoolitseda nii oma abikaasa kui ka lapse eest. Temaga koos elavad ema ja tädi ei ole võimelised mingit abi osutama. Seaduses ette nähtud tingimused lapse vanematest eraldamiseks on antud juhul küllaldaselt tõendatud: Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus eestkosteasutuse nõudel lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära võtta, kui last on ohtlik vanemate juurde jätta, Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg. 1 kohaselt võib lapse perekonnast ja kodust eraldada, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole

võimalik ning lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides.

SB ei vaidle vallavalitsuse avaldusele vastu ja on nõus, et laps elab tema õe juures. Ta kinnitab, et kahe inimeseabikaasa ja lapse eest ta hoolitseda ei suudaks ja tunnistab ka oma alkoholiprobleemi. VB on samuti nõus, et laps elab abikaasa õe juures, tulevikus soovib ta lapse enda juurde aga tagasi võtta.

Indrek Saar Kohtunik