2-08-90789/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-08-90789 AS Eesti Krediidipank versus Margo Nõges ja Jaanus Linnas Hagi ese võlg koos kõrvalnõuetega Hagi hind

44 706.36 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; aadress Narva mnt 4, 15014, Tallinn) Hageja esindaja Aivar Luik (Narva mnt 4, 15014, Tallinn) Kostja Margo Nõges (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x, xxxxx xxxxxxx) Kostja Jaanus Linnas (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x, xxxxx, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. AS Eesti Krediidipank hagis Margo Nõgese ja Jaanus Linnase vastu:

1.1 rahuldada hagi võla nõudes ja välja mõista solidaarselt Margo Nõgeselt ja Jaanus Linnaselt AS-i Eesti Krediidipank kasuks võlg koos kõrvalnõuetega 51 252 (viiskümmend üks tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni 20 senti;

1.2 rahuldada hagi viiviste nõudes ja välja mõista solidaarselt Margo Nõgeselt ja Jaanus Linnaselt AS Eesti Krediidipank kasuks alates 20. detsember 2008 viivis protsendimääraga 0,1% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni, arvestusega, et kogu viivitusintress ei ületaks väljamõistetud põhivõlga 44 706.36 krooni. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jätta menetluskulud kostjate kanda ning välja mõista solidaarselt Margo Nõgeselt ja Jaanus Linnaselt menetluskulu 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Kostjad on 12. detsembril 2007 sõlminud laenuja käendusepingu. Kostjad on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Kostjate võlgnevus hagejale on põhivõlas 44 706.36 krooni ning koos kõrvalnõude viivisega 51 252.20 krooni.

2. Menetluse käik Kohus on saatnud 06. jaanuaril 2009 kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja 20. jaanuar 2009, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteadetest on kostjad edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 4 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

3.2. Õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 (Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks on TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulu nõude tasutud riigilõivuna hagis, millest kostja on teadlik. Hageja on kantud menetluskuludes osundanud tasutud riigilõivule 2 750 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista solidaarselt kostjatelt menetluskulu kokku 2 750 krooni.

Toomas Lillsaar

Kohtunik