2-08-24253/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08- 24253

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Sander Saago vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

29 968.20 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute

Grupi Pank AS), reg nr 10183757, asuk Rüütli 23, Tartu

51006

hageja esindajad: Triin Marran ja Mooni Ränkel

kostja: Sander Saago,

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja

mõista

Sander

Saago´lt

53 594.78

(viiskümmend

kolm

tuhat

viissada

üheksakümmend neli krooni ja 78 senti) krooni BIGBANK AS kasuks.

3. Välja mõista Sander Saagolt viivis 25, 05 % tagastamata krediidisummalt (otsuse

tegemise seisuga 29 968.20 krooni) aastas alates 30. jaanuarist 2009 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale.

6. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-08-24253 (Balti Investeeringute

Pank AS hagi Sander Saago (sündinud 1978. a) vastu võla nõudes 2. veebruaril 2009

tagaseljaotsuse, ning otsuse resolutsiooni. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS

§ 317 lg 5).

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud arvestades hagihinda tagaseljaotsuse tegemise ajal Sander Saago

kanda. Välja mõista Sander Saago´lt menetluskuluna 2173.68 (kaks tuhat ükssada

seitsekümmend kolm krooni ja 68 senti) krooni BIGBANK AS kasuks.

Jätta rahuldamata AS BIGBANK taotlus riigilõivu 250 krooni tagastamiseks.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

2/4

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul

(TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas

menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Poolte vahel on sõlmitud 18. jaanuaril 2006. a tarbijakrediidileping. Lepingu kohaselt andis

hageja kostjale krediiti 30 000 krooni. Kuna kostja ei täitnud lepingut, ütles hageja lepingu

üles. 19. juuni 2008. a hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 58 137.02 krooni,

millest 29 968.20 krooni on tagastamata krediidisumma, 4393.53 krooni on sissenõutavaks

muutunud tasumata intress, 5993.64 krooni on leppetrahv, 900 krooni on võla

sissenõudmisega seotud kulud ja 16 881.65 krooni on sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja

palus esialgses hagiavalduses mõista kostjalt enda kasuks välja võla kokku 58 137.02 krooni

ja alates 19. juunist 2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25, 05

% tagastamata krediidisummalt aastas ning jätta poolte menetluskulud kostja kanda. 29.

jaanuaril 2009. a täpsustas hageja oma nõuet ja nõuab kostjalt 53 594.78 krooni välja

mõistmist, millest 29 968.20 krooni on tagastamata krediidisumma, 4393.53 krooni on

sissenõutavaks muutunud intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 18 333.05

krooni 29. jaanuariks 2009. a sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja loobus kostja vastu

esitatud leppetrahvi nõudest 5993.64 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava ja

põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja

kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult vastava teate avaldamisega Ametlikes teadaannetes 20.

novembril 2008. a. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 28 päeva jooksul hagi

avalikult kättetoimetamisest alates ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul

õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud.

3/4

Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb rahuldada 29. jaanuari 2009. a

hagi täpsustuse avalduses märgitud suuruses. Hageja on pärast hagimaterjalide avalikult

kostjale kättetoimetamist oma nõuet üksnes vähendanud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks

vastavate avalduste kätte toimetamist kostjale. Kostjalt tuleb välja mõista arvestades

hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1

53 594.78 krooni hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 25, 05 %

tagastamata krediidisummalt (otsuse tegemise seisuga 29 968.20 krooni) aastas alates 30.

jaanuarist 2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus mõistab

täiendava viivise protsendina välja mitte 29. jaanuarist, nagu taotleb hageja, vaid 30.

jaanuarist arvates, sest hageja on viivisenõude summana välja arvestamisel võtnud juba 29.

jaanuari 2009 viivise arvesse.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

kohtuotsuses. TsMS § 174 `lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses

kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Hageja on esitanud 29. jaanuaril 2009. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja enam

tasutud riigilõivu 250 krooni TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamise taotluse seoses

leppetrahvi nõudest loobumisega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna 2423.68

krooni, millest 299.68 krooni on maksekäsu kiirmenetluse alustamisel tasutud riigilõiv, 24

krooni on riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, 2000 krooni on menetluse

alustamisel tasutud riigilõiv ning 100 krooni on riigilõiv menetlusdokumentide avaldamise

eest Ametlikes Teadaannetes.

Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu järgmiselt: 19. juunil 2008 - 2274 krooni,

millest 2250 krooni on riigilõiv hagihinnalt ja 24 krooni on riigilõiv menetlusdokumentide

väljatrüki eest; 21.detsembril 2006 – 299.68 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise eest; 18. novembril 2008 – 100 krooni menetlusdokumentide avaliku

kättetoimetamise eest kostjale. Hageja on hagi esitamisel avaldanud, et hagihinnaks on

35 961.84 krooni, mis koosneb põhinõudest ja leppetrahvi nõudest ja on arvutatud TsMS §

133 lg 1 ja 2 alusel (kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud redaktsioonis) (lk 8). Hageja on tasunud

arvestades hagihinda hagi esitamisel õigesti riigilõivu täismääras 2250 krooni. Seega ei ole

hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, mis annaks aluse taotleda enammakstud

riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Õige ei ole hageja seisukoht, et hagi

esitamisel tulnuks tal tasuda riigilõivu täismääras üksnes 1750 krooni, mis on riigilõiv

hagihinnalt kuni 30 000 krooni, sest algselt soovis hageja nõuda ka leppetrahvi, mis suurendas

hagi hinda. Hageja taotlus on samas ka vastuoluline, sest hageja ei taotle 29. jaanuari 2009. a

taotluses enam mitte kogu väidetavalt enammakstud riigilõivu tagastamist, vaid sellest üksnes

poole - 250 krooni tagastamist. Nimetatud taotlust põhjendab hageja täiendavalt sellega, et ta

on leppetrahvinõudest loobunud. Kohus leiab, et puudub seaduslik alus hagejale 250 krooni

riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 reguleerib tõepoolest poole riigilõivu tagastamise

juhtumeid, kuid kuna hageja ei ole loobunud hagist, vaid on üksnes vähendanud hagi hinda ja

loobunud leppetrahvi osas oma nõudest, siis ei ole temale ka võimalik teatud osast riigilõivust

poole tagastamine TsMS § 150 lg 2 alusel.

TsMS §162, § 173 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud arvestades hagihinda otsuse tegemise

ajal jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg-st 3 ja hageja taotlusest lähtudes tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista riigilõiv lõplikult hagihinnalt (29 968.20 krooni) 1750 krooni; riigilõiv

299.68

krooni

maksekäsu

kiirmenetluse

alustamise

eest;

riigilõiv

krooni

menetlusdokumentide väljatrüki eest; riigilõiv 100 krooni menetlusdokumentide avaldamise

eest Ametlikes Teadaannetes. Kokku tuleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv

2173.68 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4/4

Kohtunik