2-08-54247/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-54247

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruaril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-54247 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus S G`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse J G suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu: registrikood: xxx; asukoht: xxx; volitatud esindaja: L K) Asjast puudutatud isik: S G (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asjast puudutatud isik: J G (isikukood: xxx viibimiskoht: xxx, aadress: xxx ) Lapse esindaja: vandeadvokaat G T (Advokaadibüroo G T, aadress:xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 21.01.2009.a. Menetlustoiming Vanema õiguste äravõtmine Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus. 2. Võtta S G`lt (isikukood: xxx) ära vanema õigused tütar J G (isikukood: xxx) suhtes. 3. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks 02. veebruaril 2009.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. 4. Saata vanema õiguste äravõtmise jõustunud kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja N L V, kus laps asub.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada põhjendatud määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

2-08-54247

2(4) põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) 15. augustil 2008.a esitatud avalduse (tlk. 1-2) kohaselt S G sünnitas xxx N H sünnitusosakonnas tütre. Ema ei suhelnud oma vastsündinud tütrega ja koheselt avaldas soovi jätta laps haiglasse. 08.07.2008.a kirjutas ta avalduse lapsest loobumiseks, mis oli tõestatud notari poolt, ning jättes lapse lahkus haiglast. Vastsündinud tütre lapsendamise küsimuse lahendamiseks on vajalik notariaalselt tõestatud lapse ema S G nõusolek, mida ta käesoleva ajani ei ole esitanud, ehkki oli sellest teadlik teha see hiljemalt 17.07.2008.a. 17.07.2008.a vormistas lastekaitseinspektor L K lapse sünnitunnistuse J G sünni kohta xxx J G viibib N L V alates 22.07.2008.a kuni käesoleva ajani. Laste Varjupaigas elamise ajajooksul ei ole lapse ema kordagi lapse vastu huvi tundnud. Narva linna Sotsiaalabiamet otsustas 07.08.2008.a võtta laps J G, sünd. xxx, emalt S G`lt ära ja suunas lapse perekonda hooldamisele, kuna laps vajab arstiabi ja talle on vaja seaduslikku esindajat. Seoses ülalmainituga ja juhindudes Perekonnaseaduse § 53 lg 2 ja § 54 lg 1 palub avaldaja võtta ära vanema õigused S G`lt tütre J G suhtes.

Alaealisele J G`le riigi õigusabi arvel määratud esindaja G T leiab kohtule 01.10.2008.a esitatud kirjalikus arvamuses (tlk. 37), et Narva linna avaldus tuleb rahuldada.

Kohus määras asja läbivaatamiseks 06.11.2008.a kohtuistungi. Kohtuistungil (tlk. 55-59) avaldaja esindaja jäi avalduse nõude juurde ning palus avaldus rahuldada. Teatas, et praegu lapse elu korraldamiseks on vaja lapse ema kirjalik nõusolek lapse lapsendamiseks. Seda nõusolekut ei ole veel esitanud. Seetõttu Narva linna Sotsiaalabiamet otsustas esitada avaldus kohtusse vanemaõiguste äravõtmise nõudega. Käesoleva ajani laps on lastevarjupaigas. Ema ei avaldanud oma soovi last endale ära võtta ja kasvatada. Avaldaja arvab, et lapse huvi kaitseks on vaja ära võtta vanemaõigust S G`lt.

Asjast puudutatud isik S G ei nõustunud temalt vanema õiguste äravõtmisega ning teatas, et soovib last endale tagasi võtta. Esialgselt ei olnud kindel, et saaks mõlemaid lapsi ülal pidada, kuna ei olnud tööd. Praegu kõik hästi läinud, on olemas töö ja arvab, et saab lapse eest ise hoolitseda. S G ei ole Narva linnale varem oma soovi avaldanud, sest ei olnud võimalust Narva tulla. Teatas, et planeerib kuu aja jooksul Narva tagasi tulla ning korterit üürida.

Avaldaja esindaja tegi kohtule ettepaneku, kuna S G väidab, et ta on hea ema ja saab hakkama kahe lapse kasvatamisega, siis tuleb talle anda aega, et ta looks tingimused lapse eluks ja vaadata kuidas tal õnnestub kasvatada last. Seega lükkas kohus edasi kohtuistungi ning palus S G`l esitada tõendeid selle kohta, mida ta on teinud lapse huvides siiamaani ja mida kavatseb teha.

11.12.2008.a kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk. 63) ja 21.01.2009.a kohtuistungil (tlk. 81) teatas avaldaja, et alates 06.11.2008.a ei ole S G pöördunud Narva Sotsiaalabiametisse ning ei ole huvi tundnud oma tütre J G saatuse vastu. Avaldaja esindaja kinnitas istungil, et jääb avalduse juurde. Alaealisele J G`le riigi õigusabi arvel määratud esindaja G T leidis, et avaldus tuleb rahuldada, kuna S G tõsiselt ei ole talle antud aja jooksul last külastanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde. Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja toetas avaldust. Asjast puudutatud isik S G vaidles avaldusele vastu. Kohus, tutvunud kirjalike tõenditega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Vastavalt sünnitunnistusele nr xxx on J G ema S G. Lapse isa kohta kanne puudub (tlk 4).

2-08-54247

3(4) Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PkS § 54 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Eestkosteasutus toetab avaldust ning leiab, et avaldus on põhjendatud asjaolul, et puudutatud isik ei ole täitnud vanemakohustusi oma tütre kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega mingil muul moel tundnud huvi lapse eluja käekäigu vastu. S G ei ole ilma mõjuvate põhjusteta täitnud vanema kohustust osaleda lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel ega ole täitnud oma kohust ajada korda lapse dokumente, mida laps vältimatult ja paratamatult vajab. Lapse ema on kõrvale hoidnud igasugustest lapsega seotud kohustuste täitmisest. Seeläbi on S G lapse õigusi oluliselt riivanud ja kahjustanud.

Kohtule esitatud tõenditega ja seletustega on tõendatud, et S G ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustuse lapse eest hoolitseda ja teda üleval pidada. Tuvastatud on, et S G jättis oma vastsündinud lapse J kohe peale sündimist haiglasse ja avaldas soovi lapsest loobuda. S G esimesel kohtuistungil 06. novembril 2008.a. avaldas kohtule, et peale lapse sündi oli ta šokis, et ei tule toime lapse kasvatamisega ja et tal on siiski soov oma laps enda juurde võtta ja teda kasvatada. Laps J viibib L V. S G teab tütre elukohta, kuid ei ole kordagi kuni tänase päevani last külastanud ega tundud huvi lapse käekäigu vastu, samuti ei ole ta aidanud last materiaalselt. Kohtu arvates on S G oma sellise vastutustundetu ja hoolimatu käitumisega lapse suhtes, kus ta ei ole kordagi peale lapse sündimist isegi last vaatamas käinud, jätnud lapse ilma igasugusest vanemlikust hoolest. S G kohtuistungile 21. jaanuaril 2009.a. ei ilmunud, ta ei ole kohut veennud, et suudab ja tahab oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Riigikohus on oma 01.03.2007.a määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta. Kuna S G on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada talle vanemaõigusi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna S G ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustuse lapse eest hoolitseda ja teda ülal pidada. Seega tuleb S G vanema õigused ära võtta tütar J G suhtes.

PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju (PkS § 55 lg 2). Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3).

PkS § 56 lg 1 järgi võib kohus isiku nõudel, kellelt on vanema õigused ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab

2-08-54247

4(4) vanema õigusi nõuetekohaselt täita. PkS § 56 lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov