2-08-66843/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-08-66843/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-66843 Tsiviilasi V J hagi R J vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V J (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostja R J (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 22.01. 2009.a. Istungil osalenud isikud Hageja V J Kostja R J
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Lahutada V J ja R J abielu, mis sõlmiti 09. augustil 2003.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 190.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.
Elatise nõudes teeb kohus kohtumääruse 02.02.2009.a.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu
2 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses..
Asjaolud 10.10.2008.a esitas V J kohtule hagi R J vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 09.08.2003.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses. Poolte peresuhted lõppesid 2008.a. juunis. Kostja elab Tallinnas, hageja Narvas vanemate juures. Abielu jätkamine on võimatu. Kostja ei soovi lahutada abielu perekonnaseisuameti kaudu. Hageja palub jätta talle perekonnanime J. Abielust on pooltel 18.03.2004.a. sündinud tütar A J, kes elab hageja juures. Lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud moodustavad 4316 krooni kuus. Kostja vabatahtlikult materiaalset abi tütre kasvatamisel ei osuta. Hageja palub lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt elatis 2175 krooni kuus alates 01.06.2008.a.
Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses nõustub abielulahutusega ja elatise väljamõistmisega 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest, so 10.10.2008.a.
Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Abielusuhted lõppesid 2008.a. juunis ja nende taastamine ei ole võimalik. Soovib jätta perekonnanime J. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Elatise nõude osas saavutasid pooled kompromissi, mille kohus kinnitab määrusega.
Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus tuvastas, et R J ja V J on abiellunud 09.08.2003.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 190 (abielutunnistus AL 0105874). Kostja on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja hagi kuulub rahuldamisele.
Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilitada V J abielu ajal kantud perekonnanimi J.
PKS § 30 lg 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda.
3
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik