2-08-79281/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-79281 Tsiviilasi J G hagi S G vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J G (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja S G (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 22.01. 2009.a. Istungil osalenud isikud Hageja J G Kostja S G

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada J G ja S G abielu, mis sõlmiti 10. septembril 1999.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses, mille kohta on tehtud kanne nr 252.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses..

Asjaolud 26.11.2008.a esitas J G kohtule hagi S G vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 10.09.1999.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses. Abielust on 22.07.2005.a. sündinud tütar V G, kes elab hageja juures. Hageja palub abielu lahutada, kuna kooselu kostjaga on lõppenud. Abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks. Abielu lahutamisest perekonnaseisuametis kostja keeldub. Hageja soovib jätta abiellumisel võetud perekonnanime G.

Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Abielusuhted lõppesid 2008.a. juulis ja nende taastamine ei ole võimalik. Soovib jätta perekonnanime G.

Kostja oli abielu lahutamisega nõus.

Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus tuvastas, et S G ja J G on abiellunud 10.09.1999.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituses, mille kohta on tehtud kanne nr 252 (abielutunnistus AL 0067646). Kostja on nõus abielu lahutamisega. Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja hagi kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilitada J G abielu ajal kantud perekonnanimi G.

PKS § 30 lg 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik