2-08-86538/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-08-86538/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 2-08-86538 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi A M hagi J M vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 15000 (viisteist tuhat) krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A M (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: J M (ik xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2009, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon 1. Rahuldada A M hagi täies ulatuses. 2. Lahutada A M ja J M (abielueelne perekonnanimi M) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 10.10.2006, kanne nr 460. 3. J M taastatakse pärast abielu lahutamist tema varem kantud perekonnanimi (neiupõlvenimi) “D”. Menetluskulud Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Vastavalt kohtule 16.12.2008 esitatud hagiavaldusele on poolte abielu registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 10.10.2006, kanne nr 460. Pooltel on ühised alaealised lapsed: tütred A M, sünd xxx ja J M, sünd xxx.
Tsiviilasi nr 2-08-86538
2(3) Hagiavalduse kohaselt poolte abielusuhted on lõppenud, abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamine Perekonnaseisuosakonna kaudu on välistatud, kuna kostja vaidleb abielu lahutamise üle.
Hageja palub lahutada poolte abielu.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungil hageja toetas oma nõudeid. Hageja seletas, et see abielu on poolte vahel teine abielu. Pärast teise abielu sõlmimist sündis neil teine tütar. Pooled jagasid ühisvara kokkulepel. Pooled elavad erinevates korterites. Hageja seletas, et kui tal on raha, siison peres kõik korras, kui raha on otsas, siis kostja skandaalitseb, ei valmista talle süüa, loobub intiimsuhetest. Samuti avastas hageja juhuslikult et kostja murrab truudust. Lõplikult abielusuhted lõppesid 2008.a augustis-septembris. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu.
Kostja on hagiga nõus ning leiab samuti, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja selgitas, et hageja kuritarvitab alkoholi ja on tihtipeale purjus. Alkoholi ostmiseks tal raha on koguaeg, kuid perele raha ei jätku. Kostja soovib taastada enda neiupõlvenime ”D”. Kostja selgitas, et pooled elavad erinevates korterites, tema koos tütardega elab üürikorteris. Abikaasade ühisvara jagasid pooled kokkuleppel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.
Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte vahel oli Ida- Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 10.10.2006 registreeritud abielu (kanne nr 460) ja pärast abielu sõlmimist jätsid abiellujad endale oma perekonnanimed.. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0133167 (tl 3).
Kohus tuvastas poolte väidetele tuginedes, et abikaasad elavad erinevates korterites, abielusuhted poolte vahel lõppesid 2008.a sügisel ja mõlemad pooled peavad abielu taastamist võimatuks.
Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.
Mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada.
Hageja väidete kohaselt, mis kostja võttis kohtuistungil omaks, on poolte abielusuhted lõppenud 2008.a sügisel, pooled elavad erinevates elukohtades. Mõlemad pooled leiavad, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik.
Tsiviilasi nr 2-08-86538
3(3) Sellisel juhul leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.
Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovis taastada enda neiupõlvenime „D“, see kostja taotlus kuulub rahuldamisele ja vastavalt tema soovile tuleb kostjale taastada varem kantud perekonnanimi „D“. Sellise perekonnanime kandmist enne abiellumist tõendas kostja kohtule 29.01.2009 esitatud sünnitunnistusega I-LA 396261 (Narva linna Perekonnaseisubüroo poolt 25.04.1975 koostatud sünniakti kanne nr 301).
MENETLUSKULUD
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni.
Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.
Tamara Šabarova Kohtunik