2-08-25761/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-25761 Tsiviilasi A L hagi AK vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A L (isikukood xx, elukoht xxx) Kostja AK (isikukood xxx elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2009 Istungil osalenud isikud Hageja A L Kostja AK RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et DL(endine nimi S, sündinud xxxTallinnas, sünd registreeritud Maardu Linnavalitsuses xxx, akt nr xxx) põlvneb AK’ist (isikukood xxx, elukoht xxx), mille kohta teha kanne DL(endine nimi S) sünniakti.

3. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

4. Välja mõista AK’ilt A L kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poeg DL(sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 26.06.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni xxx.

5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud kohtule

2 esitatud avalduses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Esitatud asjaolud A L esitas kohtule 26.06.2008 hagi AK’i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hageja palub tuvastada DL(endine nimi S) põlvnemine kostjast ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poja ülalpidamiseks, kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt Hageja J Si (ik. xxx) vahel sõlmiti abielu xxx ning lahutati xxx.a. xxxsündis DL(endine nimi S), kelle isana kanti sünniakti J S. Harju Maakohtu 30.04.2008 kohtuotsusega tunnistati kanne, mille kohaselt DL(endine nimi S) sünniakti oli kantud DL(endine nimi S) isana J S ebaõigeks, kuna ekspertiisiakti xxx kohaselt ei ole J S DL(endine nimi S) isa. Hageja väitel sündis DL(endine nimi S) hageja ja kostja suhtest, mille kohaselt on kostja DL(endine nimi S). DL(endine nimi S) suhtes on isadus tuvastamata. Seega taotleb hageja ekspertiisi läbiviimist. DL(endine nimi S) elab hageja juures ning on täielikult hageja ülalpidamisel. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks kuus 2050 krooni, kuna hageja ei suuda oma sissetulekust rohkem lapsele kulutada. Tegelikkuses kuluks lapsele kuus 4100 krooni. Hageja asus tööle alles 13.05.2008 ning tema sissetulekuks on 3115 krooni, millele lisandub peretoetus 300 krooni.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Kohus leiab, et poolte seletusega on tõendatud asjaolu, et lapse ema ja isa ei olnud abielus. PKS § 42 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjaolu, et DL(endine nimi S) põlvneb kostjast on tõendatud DNA ekspertiisiaktiga , mille kohaselt 99,99999993% tõenäosusega on kostja lapse isa. AK ei vaidle põlvnemise tuvastamise hagile vastu.

Seega leiab kohus, et tuleb tuvastada, et DL(endine nimi S) põlvneb AK’ist, mille kohta tuleb teha kanne DL(endine nimi S) sünniakti.

PKS § 42 lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal TKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

3 Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poja ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt poeg elab hagejaga ning on hageja täielikul ülalpidamisel. Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni, kuni poja täisealiseks saamiseni. Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid ja poolte seisukohti leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 2175 poja ülalpidamiseks alates 26.06.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni ehk kuni 26.08.2021. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. RLS § 22 lg 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudelt.

Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

Taimi Kollom Kohtunik