2-08-61128/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-08-61128

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi OÜ Balti Vara Kinnisvaraarendus hagi OÜ S. vastu võla 90 174.75 krooni ja viivise 87 360.04 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 90 174.75 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Balti Vara Kinnisvaraarendus, rk 11008571, asukoht Ülikooli 6a, 51010 Tartu; hageja esindaja Tarvo Ilves, Julianus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn; kostja OÜ S. , kostja seaduslik esindaja T.T. , Kohtuistungi aeg Protokollija 28. jaanuar 2009 istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 1741 lg 1, 440 lg 1 ja 3, 444 lg 4, 468 lg 1 p 1, kohus

o t s u s t a s: 1. Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. 2. Välja mõista osaühingult S. võlg 90 174.75 krooni ja viivis 87 360.04 krooni, kokku 177 534 (ükssada seitsekümmend seitse tuhat viissada kolmkümmend neli) krooni 79 senti osaühingu Balti Vara Kinnisvaraarendus kasuks. 3. OÜ Balti Vara Kinnisvaraarendus menetluskulud jätta OÜ S. kanda. 4. Välja mõista osaühingult S. menetluskulude katteks 5000 krooni riigilõivu ja 5 900 krooni õigusabi kulusid, kokku 10 900 (kümme tuhat üheksasada) krooni osaühingu Balti Vara Kinnisvaraarendus kasuks. 5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt töövõtulepingu alusel korterelamu fassaadisoojustuse tööd. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ning esitas kostjale arve summas 390 174.75 krooni. Kostja tasus 300 000 krooni, ülejäänud summa on tasumata. Hageja on arvestanud viivist lepingu alusel 0,2 % päevas, kokku 87 360.04 krooni. Võlast ja viivisest on kostjale teatatud, kostja on lubanud võla tasuda, kuid ei ole seda teinud. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas võlga, kinnitades, et võlgneb hagejale 90 147.75 krooni ning viivise. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, paludes hagi rahuldada kostja poolt õigeksvõtu tõttu. Kahju hüvitamise nõudelt ei ole hageja tasunud riigilõivu, mistõttu hagejal kahju hüvitamise nõuet kostja vastu ei ole. Kohtuistungile ei ilmunud kostja esindajat, juhatuse liiget T.T. t, kes teatas haigestumisest. Hageja esindaja oli seisukohal, et asja on võimalik sisuliselt lahendada ilma kostja kohalolekuta, sest kostja tunnistab hagi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi on tõendatud töövõtulepinguga 28.03.2007, hageja arvetega kostjale, kostja vastusega 26.06.2008 võla tunnistamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes esitatud tõenditele, seadusele ja kostja poolt hagi õigeksvõtule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 90 174.75 krooni ja viivise 87 360.04 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tartu Maakohtu 27.10.2008 määrusega on kohus jätnud menetlusse võtmata hageja nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 24 473.43 krooni. Kohtumäärus on jõustunud. Hageja ei ole kohtusse uut sellesisulist nõuet esitanud.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.

3 TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 5000 krooni ja õigusabi tasu 5 900 krooni. Hageja kulutus õigusabile on tõendatud Julianus Inkasso OÜ arvega. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on mõistlik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista kokku 10 900 krooni hageja menetluskulude katteks.

Kohtunik