2-08-60982/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 27.jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-60982 L.M. versus V.M. abielu lahutamiseks; hagi hind 15000 krooni. Asja lahendamine kohtuistungil 23. jaanuaril 2009 Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Hageja L.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx xxxxxxxx xxxx) Kostja V.M. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx xxxxxxxx xxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

1. Hagi rahuldada

2. Lahutada L.M. ja V.M. abielu, mis on sõlmitud 08. detsembril 1990 aastal Viljandi Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 333.

3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

4. TsMS § 630 kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

5. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

6. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud ja hagi aluseks olevad asjaolud omaks võtnud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses asjaoluga, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada.

Vastavalt TsMS § 444 lg-le 4 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Seoses hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 4 kohaselt otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja, välja tuues vajaliku menetlusse puutuva. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada Perekonnaseaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse. Vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg-le 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Osundatud sätete alusel ja hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud, abielu jätkamine on võimatu, seega puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks.

Vastavalt TsMS § 467 lg-le 2 viivitamata täidetavaks ei või tunnistada kohtuotsust abieluja põlvnemisasjas, välja arvatud abieluga seotud varalises vaidluses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kalev Kuningas

Kohtunik