2-08-21630/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohtuasja number 2-08-21630 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2009, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi V K hagi J S vastu 40 430,15 krooni nõudes Tsiviilasja hind 30 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V K /ik: xxx, elukoht: xxx/ Kostja: J S /ik: xxx, registrijärgne elukoht: xxx/ Menetluse liik Hagimenetlus Resolutsioon 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses. 2. Välja mõista kostjalt J S hageja V K kasuks põhinõue summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. 3. Välja mõista kostjalt J S hageja V K kasuks viivis alates 28.06.1996.a - 05.03.2008.a summas 10 504 (kümme tuhat viissada neli) krooni ja 10 senti. 4. Välja mõista kostjalt J S hageja V K kasuks viivis alates 06.03.2008.a 3 % aastas ehk 2,46 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. 5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Menetluskulud 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-21630 jätta täies ulatuses J S kanda. 2. Välja mõista J S riigituludesse riigilõiv summas 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr xxx, või Hansapangas nr xxx, mõlemal puhul on viitenumber xxx, selgitusse märkida tsiviilasi 2-08-21630, riigilõiv. 3. Välja mõista J S hageja V K kasuks menetluskulud (kohtuvälised kulud) summas 2000 (kaks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning kaja esitamisel tuleb tasuda Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Hansapank viitenumbrile 3100057484 kautsjon

Tsiviilasi nr 2-08-21630

2(3) summas 3000 krooni ja esitada kohtule selle kohta maksekorraldus.

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on V K hagi J S vastu 40 430,15 krooni nõudes.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 21 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõude koos lisadega on kostja 14.11.2008.a isiklikult kätte saanud. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

12.01.2009.a esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude nimekirjaga.

Kohtu õiguslik põhjendus

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagimaterjalid on kostja kätte saanud, kuid kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud VÕSRS §-de 2, 11 ja 12 lg 2 ning TsK §-ga 162, 163, 173, 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 ja 477. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue 30 000 krooni ja viivis.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab J S, kelle kahjuks otsus tehti.

Tsiviilasi nr 2-08-21630

3(3)

TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Hageja oli vabastatud riigilõivu summas 1750 krooni tasumisest. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv, millest hageja oli vabastatud.

Hageja menetluskulude suuruseks on 5000 krooni lepingulisele esindajale tasutud esindustasu.

TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide keerukust, arvu ja sisu ning seda, et lepingulisel esindajal puudus vajadus esindada hagejat kohtuistungil, on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2000 krooni ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 2000 krooni lepingulisele esindajale tasutud tasu näol. Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 162 lg 1, 2, 173 lg 1, 174¹ lg 3, 175 lg 1, 190 lg 3, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2.

Tamara Šabarova Kohtunik