2-08-15456/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

3-08-15456

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 30. jaanuarist 2009. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-15456 Tsiviilasi K K (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi MK (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha määramiseks ja elatise saamiseks laste ülalpidamiseks. Tsiviilasja hind Abielu lahutamise nõudelt 15 000 krooni; Laste elukoha määramise nõudelt 200 krooni; Elatise nõudelt 56 160 krooni (2 x 3 120 x 9). Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K K; Kostja MK. Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2009.a.

RESOLUTSIOON Rahuldada K K hagi MK vastu poolte abielu lahutamiseks, laste elukoha määramiseks ja elatise saamiseks.

Lahutada K K (isikukood xxx, elukoht xxx) ja MK (isikukood xxx, elukoht xxx) abielu, milline registreeriti Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xxx.a., kandega nr. xxx.

Jätta M K (isikukood xxx) ja K K (isikukood xxx) elama ema K K (isikukood xxx) juurde. Välja mõista MK`lt K K kasuks M K ja K K ülalpidamiseks igakuiselt elatusrahana 6 000 (kuus tuhat) krooni kuus alates 01.02.2009.a. kuni M K täisealisuseni, s.o kuni xxx.a. ja edasi 3 000 (kolm tuhat) krooni kuus kuni K K täisealisuseni, s.o kuni xxx.a.

Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

Käesolev kohtuotsus on lastele elatusraha väljamõistmise osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg. 3).

Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta kostja MK kanda ning välja mõista riigi eelarvesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus jõustub selle teatavaks tegemise päevast.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Poolte abielust sündis xxx.a. tütar M K ja xxx.a. tütar K K. Abieluliste suhete jahenemine poolte vahel algas seitse aastat tagasi ning neli aastat elab kumbki pool oma elu. Võõrandumise põhjuseks peab hageja iseloomude sobimatust ja sellest tingitud erimeelsusi enamikus eluliselt olulistes küsimustes. Hageja leiab, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja palub poolte abielu lahutada. Hageja palub kohtul poolte ühised lapsed jätta pärast abielu lahutust elama hageja juurde. Samuti palub hageja kohtul välja mõista kostjalt M K ülalpidamiseks igakuine elatis 3 120 krooni ja K K ülalpidamiseks igakuine elatis 3 120 krooni. Hageja hinnangul moodustavad M K ja K K vajadused 4 929 krooni kuus kummalegi lapsele. Hageja igakuine töötasu on keskmiselt 9 500 krooni kuus. 14.01.2009.a. toimunud kohtuistungil loobub hageja tagasiulatuvast elatise nõudest kostja vastu ja palub kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks kogusummas 6 000 krooni kuus alates 01.02.2009.a.

Kostja vastuväited hagile Kostja kirjaliku vastuse ja 14.01.2009.a. toimunud kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kostja nõus abielu lahutamisega ja laste elukoha määramisega hageja juurde. Pooled jõudsid elatise osas kokkuleppele, ning kostja on nõus maksma elatist koos tulumaksuga 6 000 krooni kuus jagatuna mõlemale lapsele alates 01.02.2009.a.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte abielu suhted on käesolevaks ajaks täielikult lõppenud. Hageja avaldas ka kohtuistungil jätkuvalt soovi nende abielu kostjaga lahutada. Kostja abielulahutuse nõudele vastu ei vaielnud. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. PkS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab ja kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus leiab, et kuna kumbki pooltest ei soovi kooselu jätkata, tuleb poolte abielu lahutada. Poolte abielust sündinud lapsed M K ja K K tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta elama ema K K juurde.

Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele, nõude esitanud vanema kasuks. Samas paragrahvis lg. 2 sätestatu kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 14.01.2009.a. kohtuistungil loobub hageja tagasiulatuva elatise nõudest ja palub kostjalt välja mõista elatist poolte ühiste laste ülalpidamiseks alates 01.02.2009.a. kogusummas 6 000 krooni kuus. Kostja elatise suurusele vastu ei vaielnud ning oli nõus maksma oma tütarde ülalpidamiseks 6 000 krooni kuus alates 01.02.2009.a. Seega on hageja nõue välja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks 6 000 krooni igakuiselt kohtu arvates õiguslikult põhjendatud, lähtudes eelkõige laste huvidest. TsMS § 632 lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele jõustub käesolev kohtuotsus selle teatavaks tegemise päevast, s.o 30.01.2009.a. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p.-le 2.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.01.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik