2-08-7119/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik

Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2009.a, Tallinn Tsiviilasja number

2-08-7119 Tsiviilasi AS M hagi OÜ FA vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagihind

438 000 krooni Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS M (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja R Fiedrichs (OÜ Ratio Legis, Hermanni 2-21, 10121 Tallinn);

kostja OÜ FA(registrikood XXX, asukoht XXX); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat M Veeroos (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn). Menetluse liik

Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-08-7119 19.12.2008.a tehtud kohtuotsus ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2- 08-7119 AS M hagis OÜ FA vastu kahju hüvitamise nõudes, seoses hagist loobumise vastuvõtmisega. 2. Jätta kostja OÜ FA menetluskulud summas 65 144,85 krooni hageja AS-i M kanda ning AS-il M on kohustus tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-ile M pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o

10 250 krooni AS-i M arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 4. Käesolev kohtumäärus saata peale jõustumist punkti 3 osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hageja taotlus 1. 26.02.2008.a esitas AS M hagi OÜ FA vastu kahju summas 438 000 krooni nõudes. 15.01.2009.a esitas hageja hagist loobumise avalduse.

Kostja seisukoht 2. 20.01.2009.a vastas kostja hageja taotlusele, mille kohaselt kostja ei vaidle hagist loobumise avaldusele vastu. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu summas 65 144,85 krooni. Kohtu põhjendused 3. AS M esitas 26.02.2008.a hagi OÜ FA vastu kahju 438 000 krooni hüvitamise nõudes. 19.12.2008.a kohtuotsusega jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata. 15.01.2009.a esitas hageja hagist loobumise avalduse, millele kostja 20.01.2009.a. kohtule esitatud kirjaliku seisukoha järgi vastu ei vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kuivõrd 19.12.2008.a tehtud kohtulahend ei ole jõustunud ja hageja on õigustatud hagist loobuma kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni, tuleb käesolevas asjas jõustumata 19.12.2008.a. kohtuotsus tühistada ja menetlus lõpetada hagist loobumise tõttu.

4. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

2 (2) tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulu 5. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

6. Kostja esitas 20.01.2009.a taotluse menetluskulude kokku summas 65 144,85 krooni välja mõistmiseks ja kohustada AS-i M tasuma alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. 22.01.2009.a esitas hageja vastuse kostja menetluskulude osas. Kostja leiab, et ilmselgelt on üleliigne kahe advokaadi osalus kohtuistungil, kus arutlusel on üks nõue. Arvete kohaselt on kostja esindajad teinud tööd 28,25 tundi. Selle töö sisse kuuluvad kindlasti esialgne hagi materjalidega tutvumine, kliendiga kohtumine, vastuse koostamine, täiendavate tõenditega tutvumine, kahe istungi ette valmistamine ja nendel istungitel osalemine. Kuid ka nimetatud tegevused ei kuluta kokku ligikaudu 30 töötundi ja seda asjas kus on olnud vaid kaks istungit ning kus hagi ei ole muudetud ning põhiargumendid on asja läbivalt püsinud ühed ja samad. Kostja esitatud arvetest summas 65 144,85 krooni sisaldub käibemaks summas 9 937,35 krooni. Samas ei sisalda menetluskulude avaldus seaduses nõutavat kinnitust. Seega ainuüksi käibemaksu võrra kuuluvad menetluskulud juba automaatselt vähendamisele. Hageja palub mõista välja kostjat esindanud lepinguosalis(t)e kulud vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

8. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 kohaselt on tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 500 000 krooni on maksimaalselt sissnõutavaks kuluks 160 000 krooni.

9. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning arvestades asja mahtu, keerukust ja sellele kulutatud aega leiab kohus, et kostja menetluskulude katteks on põhjendatud hagejalt välja mõista 65 144,85 krooni. Hageja väide nagu kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on alusetu. Kuna advokaadibüroo, mille kaudu kostjat esindav vandeadvokaat kostjale teenust osutas on käibemaksukohustuslane, siis on põhjendatud ka käibemaksu välja mõistmine hagejalt kostja kasuks.

10. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. AS M

tasus 22.02.2008.a hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072123 riigilõivu 20 500 krooni, mistõttu kuulub hagejale AS-ile M tagastamisele riigilõiv summas 10 250 krooni.

Ene Tsefels Kohtunik