2-05-16643/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.01 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16643 Tsiviilasi OÜ T hagi TR vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ T (RK xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja T Vologžanina Kostja TR (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Välja mõista TR’ilt võlgnevus 905,95 krooni, viivis 171,5 krooni, kokku 1077,45 (üks tuhat seitsekümmend seitse) krooni ja 45 senti OÜ T kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista TR’ilt menetluskulu 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) krooni 87 senti OÜ T kasuks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt haldab hageja elamut asukohaga Tallinn alates 01.10.1994 kuni 01.02.1998 Lasnamäe Linnaosavalitsusega sõlmitud lepingu alusel. Kostja on jätnud kommunaalkulude eest tasumata 905,95 krooni. Kostja on viivitanud võlgnevuse tasumisega ning hageja palub välja mõista viivise perioodi eest 01.07.2002-01.01.2005. Hageja palub välja mõista kantud õigusabikulu 371,70 krooni.

2(4) Kostja oma vastuses 02.11.2005 hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et teenuste osutamine kostjale on tõendamata. Kostja leiab, et hagi on aegunud.

Hageja oma kirjalikus seisukohas 16.12.2005 avaldab, et hagi ei ole aegunud. Hageja väitel tekkis nõue kostja vastu 01.02.1998 ning aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005. Hageja esitas hagi kostja vastu 30.06.2005.

Harju Maakohus oma 27.11.2006 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et hageja haldas elamut asukohaga Tallinn alates 01.10.1994 kuni 01.02.1998 Lasnamäe Linnaosavalitsusega sõlmitud lepingu alusel, kostjale kuulub korter nimetatud elamus. Hageja palub välja mõista võlgnevuse 905,95 krooni, viivise ning õigusabikulu.

Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg 1 selle redaktsioonis kuni 27.03.1999 sätestas, et elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam omanikku, asutavad omanikud elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu, kusjuures korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse paragrahvis 6 nimetatud kohustatud subjektid erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Kuivõrd antud juhul poolte kokkulepet haldusteenuse osutamiseks ei olnud, kuulub kohaldamisele alusetu rikastumise regulatsiooni. Vastavalt kuni 30. juunini 2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Vastavalt TsK § 477 lg 3 kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Seega peab isik, kes on alusetult saanud kommunaalteenuseid sh maja haldusteenust, hüvitama teenuse osutajale teenuse väärtuse teenuse osutamise aja seisuga.

Kohus leiab, et teenuste osutamine kostjale on tõendatud võlgnevuse arvestusega, mille kohaselt on hageja kostjale arveid esitanud ning kostja on neid osaliselt tasunud. Arvete osalisest tasumisest võib järeldada, et hageja on arveid esitanud ja kostja on arved kätte saanud. Teenuste sisu nähtub teeninduslepingust nr 1 (tl 25), mille p-s 3.2. on antud haldusteenuse kirjeldus. Kostja väited, et teenuse osutamine ja teenuste sisu on tõendamata on paljasõnalised. Kostja ei ole ka väitnud, et elamut oleks hallanud keegi teine või et elamut üldse ei hallatudki. Kohtul ei ole ka alust kahelda osutatud haldusteenuse maksumuse vastavuses kohalikule keskmisele turuhinnale, seega loeb kohus, et kostja on saanud haldusteenust võlgnevuse väljavõttel toodud summade väärtuses.

Pooled vaidlevad küsimuse üle, kas nõue on aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et § 113 hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat /---/. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 151 lg 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vastavalt TsÜS ja VÕS rakS § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

Hagi aegumise hindamiseks tuleb kohtul selgitada, millal on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. VÕS §-s 88 lg 6 p 1 sisaldub põhimõte, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks

3(4) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Nimetatud põhimõte kehtis õiguse üldisest mõttest tulenevalt ka enne 01.07.2002. Kostja on täitnud oma kohustusi järgnevalt:

arved aeg

tasutud saldo eelnev 1647,25 0 1647,25 okt.94 204,8 553,55 1298,5 nov.94 579,6 0 1878,1 dets.94 573,65 784,4 1667,35 jaan.95 604,4 0 2271,75 veebr.95 -687,7 1178,05 406 märts.95 713,85 812 307,85 apr.95 478 0 785,85 mai.95 492,15 0 1278 juuni.95 186,75 0 1464,75 juuli.95 492,15 1000 956,9 aug.95 262,9 0 1219,8 sept.95 281,95 526,2 975,55 okt.95 293,25 281,95 986,85 nov.95 345,9 293,25 1039,5 dets.95 776,55 345,9 1470,15 jaan.96 698,5 776,55 1392,1 veebr.96 1680 698,5 2373,6 märts.96 1171,65 1680 1865,25 apr.96 1044,55 1170 1739,8 mai.96 1038,85 1040,55 1738,1 juuni.96 770,65 0 2508,75 juuli.96 701,8 1809,5 1401,05 aug.96 458,6 1201,8 657,85 sept.96 438,55 0 1096,4 okt.96 436,4 670 862,8 nov.96 733,95 436,4 1160,35 dets.96 1031,15 761 1430,5 jaan.97 1222,35 1031,15 1621,7 veebr.97 888,1 1222,35 1287,45 märts.97 847,25 1735,35 399,35 apr.97 824,45 0 1223,8 mai.97 774,05 1598,47 399,38 juuni.97 1060,2 0 1459,58 juuli.97 377,1 1437,3 399,38 aug.97 365,1 0 764,48 sept.97 265,55 0 1030,03 okt.97 483,85 630,65 883,23 nov.97 1072,15 0 1955,38 dets.97 1000,3 0 2955,68 jaan.98 608,85 2556,3 1008,23

Tabelist nähtuvalt on kostjal tasumata kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks detsembris 1997. Tulenevalt eelviidatud regulatsioonist aegus selline kohustus 01.07.2005. Tallinna

4(4) Linnakohtu 17.08.2005 määrusest nähtub, et hagi on esitatud kohtule 30.06.2005. Asjaolu, et haginõudeid on hiljem eraldatud, ei muuda hagi esitamise aega. Seega on hagi esitatud enne aegumistähtaja möödumist.

Kuivõrd hageja nõue on põhjendatud ja nõue ei ole aegunud, tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 905,95 krooni.

Viivis

Hageja on palunud välja mõista viivis perioodi eest 01.07.2002-01.01.2005 seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 esimene lause kehtis enne 27. detsembrit 2003 kehtinud redaktsioonis selliselt, et võlausaldaja võis nõuda võlgnikult viivist kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 enne 27. detsembrit 2003 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsimäär), millele lisandus 7% aastas. Alates 27. detsembrist 2003 sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 alates 27. detsembrist 2003 kehtiva redaktsiooni kohaselt on intressimääraks referentsimäär. Seega on seadusjärgseks eeldatavaks viivisemääraks VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimes olnud ka sätete eri redaktsioonide kohaselt poolaasta kaupa referentsimäär, millele lisandus 7% aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lg 2 kohaselt korraldab referentsimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Esimest korda avaldati referentsimäär 4. mail 2004, mil selle suuruseks oli 2%. Alates 1. jaanuarist 2006 on selleks intressimääraks 2,25%, alates 1. juulist 2006 2,75%, alates 1. jaanuarist 2007 3,50% ja alates 1. juulist 2007 4,0%. Viimati nimetatud suurus kehtib ka seni viimase, 1. juulil 2008 avaldatud teate kohaselt. Oluline erisus tuleneb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-st 14, mille kohaselt loetakse kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas. Eesti Vabariik liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004.

Seega on kostja võlgnevus järgmine:

periood määr päevi summa 01.07.2002 – 01.04.2004 7 635 110,16 01.04.2004 7+2 275 61,35 kokku

171,5

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS (TsMSvana) § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja õigusabikulu vastavalt TsMSvana § 61 lg 1 p 2 alusel 5 % hagi rahuldatud osast ehk 905,95+171,5*,05 = 53,87 krooni ning riigilõiv 105 krooni, kokku 158,87 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik