2-02-90/20 · 2-02-90/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr.

Legislator headnote

AI generated

2-02-90/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht 27.01. 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-02-90

Tsiviilasi

V G hagi A G’i vastu abielulahutuses, elatise nõudes ja vara

jagamises.

A G’i vastuhagi V G vastu ühisvara jagamises ja vanema kande

ebaõigeks tunnistamises.

Menetlusosalised ja n

Menetlusosalised ja nende

ende

esindajad

Hageja: V G, registris V G , isikukood xxxx, elukoht

nõustaja O N.

Kostja: A G, isikukood xxxx, elukoht

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalesid

17.12.2008.a.

hageja ja tema nõunik ning kostja

Resolutsioon:

1.

1. 1. V G

V G

V G hagi

hagi

hagi A G

A G

A G’i vastu abielulahutuses, elatise nõudes ja vara jagamises

’i vastu abielulahutuses, elatise nõudes ja vara jagamises

’i vastu abielulahutuses, elatise nõudes ja vara jagamises rahuldada osaliselt

rahuldada osaliselt

va

vara jagamise nõudes.

ra jagamise nõudes.

2.

2. 2. A G

A G

A G’i vastuhagi

’i vastuhagi

’i vastuhagi V G

V G

V G vastu

vastu

vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes

vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes

vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes rahuldada ja

rahuldada ja

ühisvara jagamises

ühisvara jagamises rahuldada osaliselt.

rahuldada osaliselt.

3.

3. 3. Jagada

agada

agadaV G

V G

V G (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

) ja

) ja A G

A G

A G’i’i’i’i ( ( ( (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx) abieluühisvara järgmiselt:

) abieluühisvara järgmiselt:

3. 1.

3. 1. Jätta

ätta

ätta A G

A G

A G’i’i’i’i omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kanne

omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kanne

omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kanne xxx

xxx

xxx Maakohtu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusosakonna xxxx

xxxx

jaoskonnas kinnistus

jaoskonnas kinnistusregistri registriosas nr.

registri registriosas nr.

registri registriosas nr. xxx

xxx

xxx, katastritunnus

, katastritunnus

xxxx

xxxx, , , , ja mille moodustab

ja mille moodustab

ja mille moodustab xxxx

xxxx

xxxx mõttelist osa elamumaast pindalaga 4

mõttelist osa elamumaast pindalaga 4

mõttelist osa elamumaast pindalaga 4317

317 m

m

m2

2 , asukohaga

, asukohaga

, asukohaga xxxx,

xxxx,

ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr.

ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. xx

xx

xx üldpinnaga

üldpinnaga

85,4 m

m

m 2. . . .

3.

3.2. Jätta

ätta

ätta A G

A G

A G’i omandis

’i omandis

’i omandisse kinnistu, mille kohta on tehtud kanne

se kinnistu, mille kohta on tehtud kanne

se kinnistu, mille kohta on tehtud kanne xxxx

xxxx

xxxx Maakohtu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusosakonna xxxx

xxxx

xxxx jaoskonnas kinnistusregistri registriosas nr.

jaoskonnas kinnistusregistri registriosas nr.

jaoskonnas kinnistusregistri registriosas nr.xxxx

xxxx

xxxx, katastritunnus

, katastritunnus

xxxxx

xxxxx, ja mille moodustab

, ja mille moodustab

, ja mille moodustab xxxx

xxxx

xxxx mõttelist osa elamumaast pindalaga

mõttelist osa elamumaast pindalaga

mõttelist osa elamumaast pindalaga 3444

3444

3444 m

m

m2

2 , asukohaga

, asukohaga

xxxxx

xxxxx, ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr.

, ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr.

, ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, milleks reaalosana on korter nr. xxx

xxx

üldpinnaga

üldpinnaga 48

48,3 m

m

m 2. . . .

3.

3.3. Jätta

ätta

ätta A G

A G

A G’i omandisse garaaž

’i omandisse garaaž

’i omandisse garaaž xxxx

xxxx

xxxx, reg. Nr.

, reg. Nr.

, reg. Nr. xxxx

xxxx

xxxx, asukohaga

, asukohaga

, asukohaga xxxxx

xxxxx

xxxxx. . . .

4. V

4. Välja mõista

älja mõista

älja mõista A G

A G

A G’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx)V G

V G

V G (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks ja vara väärtuste vahe

) kasuks ja vara väärtuste vahe

katteks hüvitus

katteks hüvitus 695

695 000 (k

000 (k

000 (kuus

uus

uusada

ada

ada üheksa

üheksa

üheksakümmend

kümmend

kümmend viis

viis

viis tuhat

tuhat

tuhat) krooni.

) krooni.

5.

5. 5. Tuvastada, et

Tuvastada, et

Tuvastada, et xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. xxxx

xxxx

xxxx linnas

linnas

linnas sündinud

sündinud

sündinud D G

D G

D G (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, sünnitunnistus

, sünnitunnistus

, sünnitunnistus xxxx

xxxx

xxxx on

on

koostatud

koostatud ja välja antud

ja välja antud

ja välja antud xxxx

xxxx

xxxx Perekonnaseisuosakonna

Perekonnaseisuosakonna

Perekonnaseisuosakonna xxxx

xxxx

xxxx talituses, elukoht

talituses, elukoht

talituses, elukoht xxxxx

xxxxx

xxxxx) ) ) ) ei

ei

põlvne

põlvne xxxxx

xxxxx

xxxxx.a. sün

.a. sün

.a. sündinud

dinud

dinud A G

A G

A G’ist

’ist

’ist (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx).

).

6. Tunnistada ebaõigeks

6. Tunnistada ebaõigeks xxxx

xxx

xxx.a.

.a.

.a. xxxx

xxxx

xxxx Perekonnaseisuosakonnas

Perekonnaseisuosakonnas

Perekonnaseisuosakonnas xxxx

xxxx

xxxx välja antud

välja antud

välja antud D G

D G

D G’i’i’i’i

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, sünnitunnistus

, sünnitunnistus

, sünnitunnistus xxxx

xxxx

xxxx) sünniakt

sünniakt

sünniaktis

isis

is nr.

nr.

nr. xxxx

xxxx

xxxx tehtud kanne, mille

tehtud kanne, mille

tehtud kanne, mille kohaselt on

kohaselt on

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. xxxx

xxxx

xxxx linnas

linnas

linnas sündinud

sündinud

sündinud D G

D G

D G’i’i’i’i isa

isa

isa A G

A G

A G, sünd.

, sünd.

, sünd. xxxx

xxxx

xxxx.a.

.a.

.a. xxxxx

xxxxx

xxxxx.

7. Jätta

7. JättaV G

V G

V G hagi

hagi

hagi A G

A G

A G’i vastu abielu lahutamise, elati

’i vastu abielu lahutamise, elati

’i vastu abielu lahutamise, elatise

se

se, , , , lapsetoetuse

lapsetoetuse

lapsetoetuse ja ülalpidamistoetuse

ja ülalpidamistoetuse

6 000 krooni

000 krooni

000 krooni väljamõistmise

väljamõistmise

väljamõistmise nõudes

nõudes

nõudes rahuldamata.

rahuldamata.

8.

8. 8. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõistaV G

V G

V G’lt

’lt

’lt ( ( ( (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx) DNA ekspertiisi maksumuse katteks riigituludesse 3

DNA ekspertiisi maksumuse katteks riigituludesse 3

600 (kolm tuhat kuussada) krooni.

Selgit

Selgitada V.G

ada V.G

ada V.G le, et ekspertiisimaksumuse summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi

le, et ekspertiisimaksumuse summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole 10220034800017 SEB

arvelduskontole 10220034800017 SEB Pangas või nr. 221023778606

angas või nr. 221023778606

angas või nr. 221023778606 Swedbank

Swedbank

Swedbank,

, ,

,

viitenumbriga 2800049900.

viitenumbriga 2800049900. Ekspertiisikulude

Ekspertiisikulude

Ekspertiisikulude tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14

tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14

päev

päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile,

a jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile,

välistab nõude täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

9. Jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda.

10.

10. 10. Kohtuotsus tehakse av

Kohtuotsus tehakse av

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

alikult teatavaks

alikult teatavaks xxxx

xxxx

xxxx kohtumaja kantselei kaudu 2

kohtumaja kantselei kaudu 2

kohtumaja kantselei kaudu 27.0

.0

.01.200

.200

.2009.a.

.a.

Jõustunud kohtuotsus on registris kande tegemise aluseks.

11. Kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte pooltele ja ekspertiisimaksumuse hüvitamise osas

saadetakse täitmiseks Kohtute Raa

saadetakse täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Lai tn. 11/13 Tartus.

matupidamiskeskusele Lai tn. 11/13 Tartus.

12. Hagi tagamine

12. Hagi tagamine xxxx

xxxx

xxxx Linnakohtu 20.05.2002.a. kohtumääruse alusel, millega tehti vara

Linnakohtu 20.05.2002.a. kohtumääruse alusel, millega tehti vara

käsutamise keelumärge

käsutamise keelumärge A G

A G

A Gi korteritele

i korteritele

i korteritele xxxx

xxxx

xxxx ja

ja

ja xxxx

xxxx

xxxx ning arestiti tema vara aadr

ning arestiti tema vara aadr

ning arestiti tema vara aadressidel

essidel

essidel xxxx

xxxx

ja

ja xxxxx

xxxxx

xxxxx, samuti autohaagis, mis asub garaažiühistu

, samuti autohaagis, mis asub garaažiühistu

, samuti autohaagis, mis asub garaažiühistu xxxx

xxxx

xxxx garaažiboksis, tühistada

garaažiboksis, tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtule

Ringkonnakohtule 30 päeva

30 päeva

jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (T

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

sMS § 442

lg. 6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud ja asja varasem menetlus.

Asjaolud ja asja varasem menetlus.

Narva Linnakohtule 14.04.2000.a. saabunud hagiavalduse kohaselt poolte abielu

registreeriti xxxx.a. xxxx linnas. Xxxx .a. sündis pooltel poeg D G. Hageja esitas xxx.a. xxxx

Linnakohtule hagiavalduse, milles palus lahutada poolte abielu, välja mõista kostjalt hageja

kasuks poja Dm ülalpidamiseks elatis 700 krooni kuus ja jagada abikaasade ühisvara kokku

summas 278 217 krooni, milles - 3-toaline korter aadressil xxxxx inn 100 000 krooni, 2-toaline

korter aadressil xxxxx linn 90 000 krooni, sõiduauto xxxx reg. nr. xxx 10 000 krooni, garaaž

kooperatiivis xxxx 10 000 krooni, haagis 5 000 krooni, arvuti 10 000 krooni, õmblusmasin 2 500

krooni, overlok 4800 krooni, voodi ja kaks kappi 6 000 krooni, värviteleviisor AIVA 3 500

krooni, videomagnetofon SONY 2 000 krooni, magnetofon GOLD STAR 1 000 krooni,

diivanilaud 500 krooni, televiisori alus 750 krooni, külmkapp SNAIGE 2 500 krooni,

mikrolaineahi 3 000 krooni, köögilaud ja 3 taburetti 500 krooni, kööginõud 14 41 7 krooni,

jalgratas 3 000 krooni, tolmuimeja 750 krooni, raadiotelefon

8 000 krooni.

Hageja palub ühisvarast jätta asjadena temale korter aadressil xxxxx – 90 0000 krooni,

arvuti 10 000 krooni, värviteleviisor 3 500 krooni, õmblusmasin 2 500 krooni, overlokmasin 4

800 krooni, külmkapp 2 500 krooni, jalgratas 3 000 krooni ja magnetofon 1 000 krooni, kokku

vara summas 117 300 krooni. Hagivalduse kohaselt pooled ei ela enam koos ja edasine abielu

jätkamine ei ole võimalik. Oma 21.07.2000.a. avalduses palus hageja lugeda garaaži

väärtuseks 20 000 krooni ja arvata täiendavalt abikaasade ühisvara hulka signalisatsioon

maksumusega 10 000 krooni, rauduks 10 000 krooni ja aknaraamid 13 500 krooni.

11.07.2000.a. esitas kostja kohtule vastuhagi ühisvara jagamises ja vanema kande

ebaõigeks tunnistamises. Kostja palus oma 11.07.2000.a. vastuhagis tunnistada ebaõigeks isa

kohta tehtud kanne D Gi sünniaktis ja jätta rahuldamata hageja nõuded ühisvara jagamiseks

ja elatise nõudes. Vastuhagi kohaselt teatas hageja 1999.a. detsembris, et poeg ei põlvne

kostjast. Hageja nõue elatise väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks ei ole

põhjendatud. Kuna hageja ei ole kunagi töötanud ega omanud sissetulekut, vaid oli kostja

ülalpidamisel, samuti puudus tal Eestis elamisluba, siis leiab kostja, et hagejal on omandiõigus

ainult õmblusmasinale summas 2 500 krooni. xxxx linnas xxxx asuv korter on antud 1999.a.

septembris kolmeks aastaks üürile ja kostja kavatseb selle korteri ümber kirjutada oma ema

nimele, kes laenas talle 1993.a. 5 000 dollarit. 31.07.2000.a. esitas kostja kohtule taotluse läbi

viia ekspertiis lapse põlvnemise kindlakstegemiseks. Hageja ekspertiisi tegemisele ei ilmunud.

Vastuhagis palub A G jätta hagi vara jagamise nõudes rahuldamata, tunnistada D G’i

sünniaktis kanne isa kohta ebaõigeks, jätta hagi alimentide nõudes rahuldamata ja mõista

hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud.

Oma kirjalikus vastuses hageja vastuhagi õigeks ei võta. Vastuse kohaselt on hageja

võtnud aktiivselt osa ühisvara soetamisest. Kui kostja õppis, töötas hageja xxxx lastehaiglas.

Kui pooled asusid Eestisse alaliselt elama, oli hageja firmas xxxx müüja, laohoidja ja

raamatupidaja, seejärel aga oli raamatupidaja xxxx kuni lapse sünnini xxxx.a. Hageja kauples

ka turul, oli müüja kulinaariakaupluses, tegi kodus kostja ostetud kangast koos naaber A N

iga õmblustööd. Kostja peale toiduraha hagejale muud raha ei andnud, ütles, et kõik läheb

perekonna eelarvesse. Ka hageja sünnitustoetuse ja lapsetoetuse rahad võttis kostja endale.

Hageja keeldus ekspertiisist ja elatisest, kuna kostja on korduvalt hagejat alandanud ja

lapsesse halvasti suhtunud. Kostja mõjub lapsele psühholoogiliselt halvasti. Vale on kostja

väide selle kohta, et ta pole võimeline isaks saama. xxxx naistenõuandla arsti M kinnituse

kohaselt on mehel 10% normaalsete spermatosoidide olemasolu lapse eostamiseks piisav,

pealegi ravis kostja end pärast analüüside andmist. Kostja väide hageja viibimise kohta naabri

korteris on täielik vale.

xxxx Linnakohtu xxxx .a. otsusega poolte abielu lahutati, hageja perekonnanimeks

pärast abielulahutust jäeti "G " ja D G jäeti elama hageja juurde. Kohus jagas poolte ühisvara

kogusummas 261 955 krooni ja jättis hagejale korteri aadressil xxxxx, värviteleviisori,

õmblusmasina, overloki. külmkapi, jalgratta, magnetofoni, kokku vara summas 117 300 krooni.

Kostjale jättis kohus korteri aadressil xxxxx, sõiduauto xxxx, garaaži, haagise, voodi ja 2 kappi,

videomagnetofoni, diivanilaua, televiisorialuse, mikrolaineahju, köögilaua, 3 taburetti,

kööginõud, tolmuimeja, raadiotelefoni, kokku vara summas 144 655 krooni. Enamsaadud vara

arvelt mõisteti kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitus summas 13 677 krooni 50 senti.

Menetlus elatisehagis lõpetati seoses hageja hagist loobumisega. Kostja vastuhagi rahuldati ja

isa kohta tehtud kanne D Gi sünniaktis tunnistati ebaõigeks.

Viru Ringkonnakohtu 28.12.2001.a. otsusega xxxx Linnakohtu xxxx.a. kohtuotsus

tühistati osaliselt ühisvara jagamise ja 13 677 krooni ja 50 sendi rahalise hüvituse

väljamõistmise osas, D G’i sünniaktis vanema kande ebaõigeks tunnistamise osas, elatisehagis

menetluse lõpetamise osas ja 2 830 krooni kohtukulude väljamõistmise osas ning saadeti

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 24.03.2008.a. määrusega

võttis tsiviilasja menetlusse Rakvere kohtumajas ja kohustas pooli 30-ne päeva jooksul

esitama kohtule oma seisukoha asja edasise menetlemise suhtes.

29.04.2008.a.

saabus

hageja

täpsustatud

hagiavaldus

ja

vastus

vastuhagile.

Täpsustatud hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates xxx.a. kuni xxxx .a. Peresuhted

lõppesid xxxx. Abielu on lahutatud xxxxx otsusega. Abielu kestel on soetatud 1) kolmetoaline

korter aadressil xxxxx, turuhind 2008.a. 1 000 000 krooni; 2) kahetoaline korter aadressil

xxxxx, turuhind 2008.a. 370 000 krooni, 3) garaažiboks xxxx garaažid, turuhind 2008.a.

100 000 krooni. Hageja palub jätta kolmetoaline korter ja garaaž kostja omandisse,

kahetoaline hageja omandisse. 2000.a. hagiavalduses esitatud ühisvara nimekirjas märgitud

muu vara osas hageja loobub nõudest.

Pärast peresuhte lõppemist sai kostja kätte lastetoetuse ning ülalpidamistoetuse alates

xxxx.a. kuni xxxx.a. 6 000 krooni. Kuna kostja last ei kasvatanud, siis palub hageja kostjalt see

raha hagejale välja mõista. Hageja palub jätta kostja ainuomandisse kolmetoaline korter

aadressil xxxx ning graažiboks üldsummas 1 100 000 krooni, jätta hageja ainuomandisse

kahetoaline korter aadressil xxxx summaga 370 000 krooni, muuta kinnistusregistris

registriosas nr. xxxx teise jakku tehtud omaniku kanne, kustutada kanne A Gi kohta ja kanda

omanikuna sisse V G, välja mõista A G’ilt hüvitis PKS § 19 lg. 4 alusel 365 000 krooni hageja

kasuks, välja mõista A G’ilt lastetoetus ning ülalpidamistoetus summas 6 000 krooni hageja

kasuks ning välja mõista kostjalt hageja kantud kohtukulud.

05.09.2008.a. esitas hageja veel kord täpsustatud hagiavalduse ja ka eraldi kirjaliku

avalduse nõuete loobumisest. Hagiavalduse kohaselt abielu kestel on soetatud 1) kolmetoaline

korter aadressil xxxx, turuhind 2008.a. kostja poolt pakutud 800 000 krooni; 2) kahetoaline

korter aadressil xxxxx, turuhind 2008.a. kostja poolt pakutud 550 000 krooni, 3) garaažiboks

xxxx garaažid, turuhind 2008.a.kostja poolt pakutuna 40 000 krooni. Hageja palub jätta kogu

ühisvara kostja omandisse kohustusega välja maksta hagejale hüvitis PKS § 19 lg. 4 alusel

summas 695 000 krooni. 2000.a. hagiavalduses esitatud ühisvara nimekirjas märgitud muu

vara osas hageja loobub nõudest.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja A G oma kirjalikus vastuses selgitab, et V G’l oli xxxx linnas elamispind, kuhu ta

oli ametlikult registreeritud. Elamisloa Eestis sai V G oma algatusel. Alates novembrikuust

xxxx.a. elas V G kostja abikaasana xxxx ning maikuust xxx.a. aadressil xxxx külalisena, kuna

kostja ei võtnud endale kohustust tagada talle elamispind. Kostja selgitab, et tema elab

ametlikult xxxx territooriumil alates xxxx .a., jätkuvalt pärast sõjaväeteenistust aastatel xxxx

.a. ning pärast xxxxx lõpetamist xxxx.aastal, enne abielu V Gga, erastas kostja korterid

aadressidel xxxxx ja xxxxx, xxxx, realiseerides sellega oma õiguse osaleda eluaseme

erastamisel soodustingimustel. PKS § 15 ja § 19 lg. 2 ja 3 alusel palub kostja arvestada

korterid aadressidel xxxx ja xxxxx, xxxx, kostja varaks, mis abielu lahutuse puhul jagamisele

ei kuulu, kuna need korterid oli omandatud kostja selle vara arvelt, mis tal oli enne V. G ’ga

abiellumist. Kostja leiab, et ainult nende korterite erastamiskulud 10 000 krooni võib arvata

ühisvara hulka ja jagada.

Kostja palub võtta V G kohtulikule vastutusele kelmuses, perekonnaseisu muutmise ja

kohtus valeütlust andmise eest, sest V G on kinnitanud, et kostja põhjendused V G poolt

abielurikkumise kohta on pettus ja et kostja on sigimisvõimetu. Abielu jooksul ei näidanud V G

üles aktiivsust osalemaks ühises majapidamises, ta ei olnud pere sissetuleku allikaks, kuigi tal

oli võimalus osaleda kostja firma tegevuses, kuna oli vormistatud juhatuse liikmena, mis lubab

ametlikult osaleda firma tegevuses. Sellele vaatamata keeldus V G kauplemisest xxxx turul.

Sellega seoses xxxx .a. ei olnud V G’l võimalust saada elamisluba Eestis ning ta elas kostja

korteris külalise staatuses. Kostja palub arvestada, et V G tegi kostjale ja kostja emale

materiaalset ja moraalset kahju, sest pettis kostjat sellega, et xxxx.a. sünnitas lapse D G’i,

kelle isa kostja ei ole. V G haavas ja pettis kostja isatundeid, nimetades oma poega kostja

lapseks. Selletõttu kostja pidas hagejat ja tema last ülal rohkem kui kahe aasta jooksul (2

aastat ja 9 kuud), millega ta tekitas kostjale materiaalset kahju 85 000 krooni lähtudes xxxx

.a. hindadest järgmiselt: 3000 krooni V G ja tema lapse ülal pidamine kuus. 24 kuud x 3000 =

72 000 krooni + 9 x 1,5 = 13 500 krooni V G ülalpidamine tema raseduse ajal. Arvestades

inflatsiooni ja kinnisvara väärtuse tõusu on sellest summast 85 500 krooni lähtuvalt

materiaalne kahju, mida V G põhjustas 85 500 x 3 = 256 500 krooni 2008.a. hindades.

Lähtuvalt eeltoodust on kostja arvamusel, et kohus võib kostja esitatud põhjustest

tulenevalt taganeda poolte võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel, kuna kulud olid

tekkinud valedest andmetest D G’i põlvnemise kohta. Kostja leiab, et ei pea võimalikuks

maksta V G poolt tehtud kohtukulusid, kuna see on vastuolus TsMS § 62 lg. 1 sättega. Hageja

loobus elatusraha saamisest, kuid juulikuus 2000.a. kostja kandis xxxx Linnakohtu

arveldusarvele raha 4 500 krooni suuruses bioloogilise ekspertiisi teostamiseks. Sellega kostja

kandis materiaalset kahju. PKS § 19 lg. 2 p. 2 ja 3 kohaselt V G ei saa esitada nõudeid selle

vara peale, mis oli ostetud perioodil xxxx.a., sest ta ei osalenud kostja firma tegevuses, ei

töötanud teisel töökohal ega ei andnud perekonna sissetulekut. Sel perioodil ta oli rase (6-9

kuud), pärast lapse sünnitamist oli hõivatud lapse eest hoolitsemisega. Samas on tähtis, et

tegelikult ei olnud laps kostja oma.

Lähtudes PKS §-de 72 lg. 2, § 19 lg. 2 p. 2 ja p.3, § 44 lg. 1, § 24 lg. 1, § 43 lg. 3, EES § 2, § 4 lg.

1 ja 3, ORAS ja KarS § 209 lg. 1, § 174 lg. 1 ja 2, § 320 palub kostja kanda kostja omandisse

korterid aadressidel xxxx ja xxxx, v. a. 10 000 krooni, mis oli kulutatud nende korterite

erastamiseks ja vastavate dokumentide vormistamiseks. Välja mõista V G’lt 256 000 krooni, v.

a. garaaži ja korterite erastamise kuludes poole maksumus, materiaalse kahju hüvitisena D Gi

sünnitamisega seotud pettuse tõttu. Kostja leiab, et õiglane on V G’lt välja mõista 256 000

krooni kostja kasuks moraalse kahju hüvitisena, mida kostja kandis seoses D Gi

sünnitamisega pettuse tõttu, sest kostja, olles petetud, pidas ülal rohkem kui kahe aasta

jooksul (2 aastat ja 9 kuud) hagejat ja tema last. PKS § 43 lg. 3 kohaselt palub kostja

tunnistada D G’i sünnitunnistusel isa kohta tehtud kanne ebaõigeks. V G hagi elatusraha

väljamõistmiseks jätta rahuldamata ja välja mõista kohtukulud V Glt, kuna tema loobus

elatusraha väljamõistmisest, venitas pikale kohtumenetluse, loobus xxxx.a. DNA ekspertiisist

ja kinnitas, et D G on kostja laps. Lähtudes eelesitatust, apellatsioonkaebuse vastusest,

vastuhagist, DNA ekspertiisi tulemustest ja muudest käesoleva asjaga seotud materjalidest

palub kostja võtta V G kohtulikule vastutusele EV Seadusandluse kohaselt kelmuse,

perekonnakoosseisu muutmise ja kohtus valeütluse andmise eest.

III. Asja kohtulik menetlus.

Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde osaliselt ja seletab, et täpsustatud avaldus

on esitatud lähtuvalt kostja vastusest ja kostja poolt soovitud hindadest lähtuvalt. Hageja

soovib ühisvarana käsitleda ainult kortereid ja graaži ning palub need jätta kostjale. See vara

on ka kostja valduses. Hageja palub vara jagada võrdselt ja sellest lähtuvalt vara väärtuse

vahe katteks kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitus 695 000 krooni. Hageja selgitab, et

muudest nõuetest hageja loobub. Hageja palub hagi rahuldada ühisvara jagamise nõudes

osaliselt ja õigusabikulud kostjalt välja mõista summas 12 298 krooni ja 40 senti.

Kostja kohtuistungil jääb oma kirjalike vastuväidete juurde, kuna neis on kõik

põhjalikult ära toodud ning lisada midagi pole. Kostja selgitab, et abielu sõlmiti xxxx.a.,

hagejaga koos ei ela xxxx. Armastus lõppes D sündimisega. See, et D pole lihane poeg, selgus

ekspertiisiaktist, mis tõendab, et hageja pettis kostjat. Selline hageja käitumine on

põhjustanud moraalset kahju. Korterid ja garaaž on erastatud, kuid ostetud mitte

turuhinnaga. Erastamine oli kostja privileeg. Ühisvara tekkis kostja lahusvara arvel, mistõttu

saab ühisvaraks lugeda vaid erastamise kulu 10 000 krooni. Hüvitise summat pole nõus

maksma, sest hageja on tekitanud ka materiaalset kahju sellega, et kostja on pidanud teda ja

tema last ülal pidama.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud toimikus olevaid poolte

kirjalikke seisukohti tuvastas:

1) poolte abielu on lahutatud xxxx Linnakohtu xxxx.a. kohtuotsusega ja otsus on jõustunud

Viru Ringkonnakohtu 28.12. 2001.a. otsusega. Seega on hageja abielu lahutamise nõudes

olemas jõustunud kohtuotsus ja selles osas jääb hagi rahuldamata.

2) hageja on kirjaliku avaldusega loobunud lapsele elatise nõudest, lapsetoetuse ja

toetussumma 6 000 krooni väljamõistmise nõudest ning 2000.a. hagiavalduses märgitud

ühisvara jagamise nõudest osaliselt.

3) pooltel puudub vaidlus selle üle, et jagatavaks ühisvaraks on veel ainult kaks korterit ja

garaaž ning et need jääksid kostja omandisse.

4) pooltel on vaidlus selles, kas korterid ja garaaž moodustavad abieluühisvara ning kas ja kui

suures summas on kostja kohustatud maksma hagejale hüvitust vara väärtuste vahe arvelt.

Kehtinud TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja

kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PKS § 18 lg. 2 kohaselt määratakse

ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei

ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara

kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielusuhted on lõppenud vähemasti

2000.a. jaanuarikuus ja pooled on esitanud selle aja seisuga ühisvarana jagamiseks kolm eset.

Muu vara osas vaidlust pole.

Vastavalt PKS § 15 lg. 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud

vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille

see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Jagatavate korterite ja garaaži

suhtes nende olemist A Gi lahusvaraks kohus ei tuvastanud ja seda kostja ka ei ole nõudnud.

TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et kuna

mõlemad vaidlusalused korterid on erastanud, siis kuuluvad korterid ainult talle ja ainult

nende korterite erastamise kulu 10 000 krooni on arvestatav ühisvarana. Kuna muus osas

ühisvara jagamist ei soovita, hindab kohus jätkuvalt ainult vaidlusaluse varaga seonduvaid

väiteid, vastuväiteid ja tõendeid.

Hinnates toimikusse esitatud dokumentaalseid tõendeid, kohus leidis, et kostja selline

seisukoht ei ole õige. EV xxxx Hooneregistri xxxx filiaali xxxx.a. tõendist nr. xxx nähtuvalt on

korteri xxxx omanikuna kantud registrisse A G xxxx.a. ostu-müügilepingu alusel ja xxx.a.

tõendist nr. xxx nähtuvalt on korteri xxxx omanikuna sisse kantud A G seoses erastamisega

ostu-müügilepingu alusel xxxx.a. Abielu oli aga sõlmitud xxxx.a. Seega kuus kuni üheksa

aastat pärast abiellumist ehk abielu kestel. PKS § 14 lg. 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade

omandatud vara nende ühisvara. Mõlemad korterid on soetatud abielu ajal ja kuuluvad seega

abieluühisvarasse. Riigikohus on oma lahendeis (3-2-1-14-04, 3-2-1-61-05, 3-2-1-101-08)

korduvalt selgitanud, et ühisvara on vastavalt PKS § 14 lg-le 1 abielu kestel abikaasade

omandatud vara ja ühisvara tekkimisel ei oma tähtsust kummagi abikaasa panus. Seega ei ole

ka ühe abikaasa lahusvara tunnistamisel ühisvaraks vajalik tõendada teise abikaasa rahalist

panust ega ka seda, et üks abikaasa ei ole mõjuva põhjuseta panustanud konkreetse

ühisvarasse kuuluva eseme omandamisse. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-126-04

selgitanud, et abielu kestel omandatud EVP-d tuleb lugeda PKS § 14 lg. 1 alusel abikaasade

ühisvaraks. Sama põhimõte oli sätestatud ka kuni 1. jaanuarini 1995. a kehtinud abielu- ja

perekonnakoodeksi § 20 lg-s 1.Vastavalt PKS § 19 lg. 2 p-le 3 võib kohus kalduda ühisvara

jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa

lahusvara arvel. Seega, kui mõlemad korterid erastati ühisvaraks olevate EVP-de eest, siis

puudus alus ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest sel

alusel, et ühisvara soetati väidetavalt ühe abikaasa lahusvara arvelt. Samas lahendis 3-2-1-

126-04 on Riigikohus selgitanud ka, et Eluruumide erastamise seaduse § 4 p. 1 järgi võis

eluruumi erastada üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga

koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste

perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete

omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Seega on väär

kostja väide, et vaid temal oli privileeg erastada kortereid, kuna V elas tema korteris xxxx

külalisena. Pealegi on asjas esitatud xxxx.a. poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping

tähtajaga kolm aastat. Lepingus on märge, et üürilepingu lõppemisel üürnik omab õigust

esmajärjekorras korter väja osta. Seega polnud välistatud ka hageja selline õigus. Samale

korterile on kostja ja O A ’i vahel sõlmitud üürileping xxxxx.a. analoogilise märkega üürniku

ostueesõiguse kohta. Viimasest järeldub, et kostja korterit ei kasuta ja üürib seda välja.

Viru Maakohtu kinnistusregistri väljavõtteist nähtuvalt on xxxx kinnistu registrisse

kantud xxxx.a. ja xxxx xxxx.a., kusjuures mõlema kinnistu omanikuna on sisse kantud A G.

Kuna abielu lahutati xxxx.a. kohtuotsusega, peresuhted olid väidetavalt lõppenud juba xxxx.a.,

siis järelikult toimus korterite kinnistamine pärast abielu lõppemist ega ole põhjendatud

kostja väide, et ainult erastamisega seotud kulu 10 000 krooni võib jääda ühisvarasse.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-15-06 selgitanud, et Vaidlust ei ole selle üle, et korter

kuulus vallasasjana abikaasade ühisvara hulka ja korteriomand tekkis ühisvaraks olnud

korteri baasil. Kolleegium jagab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu 11. aprilli 2006. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 väljendatud seisukohta, et korteriomandi seadmisel saavad

selle omanikuks isik(ud), kes olid korteri kui vallasasja omanikud. Seega, kui vallasasjast

korter oli abikaasade ühisvara, siis on ka korteriomand ühisvara vaatamata sellele, et

korteriomand seati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhete lõppu. Seega ei ole hagiavalduses

esitatud korterid enam vallasvarana jagatavad ega ka hinnatavad, sest on muutunud

kinnisasja oluliseks osaks. Kinnistu kohtuotsusega jagamine eeldab kinnistusregistris vastava

omanikukande muutmist. TsMS § 593 lg. 1 kohaselt kohus teeb registrisse kandeid üksnes

avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järelikult saab

jõustunud kohtuotsus olla kande muutmise aluseks.

PKS § 19 lg. 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks

ning vastavuses sama paragrahvi lg. 3 määratakse abielu ühisvara jagamisel kummalegi

abikaasale vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama

paragrahvi lg. 4 kohaselt juhul, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara

väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Riigikohus on oma lahendeis selgitanud, et ühisvara jagamisel tuleb kohtul kindlaks määrata

ka jagatavate asjade väärtus. PKS § 18 lg. 2 tuleneb küll, et abielusuhete lõppemise aja seisuga

määratakse kindlaks ühisvara koosseis, see aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga

määratakse kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Ühisvara jagamisel tuleb

omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Õiglast hüvitist on võimalik maksta,

kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi

kaotamise aja seisuga. Hageja on 29.04.2008.a. ühisvara hinnanud lähtuvalt xxxx analoogilise

vara suhtes toimivatest turuhindadest ning neid kostja soovi kohaselt vähendanud, mis

kajastub 16.07.2008.a. eelistungi protokollis. Tsiviilasjas tõendina esitatud xxxx ühistu

liikmete nimekiri väljendab kostja liikmelisust, liikmeks vastuvõtmise aega xxxx.a. ja

osamaksude määra. Pooled on garaaži hinnanud 40 000 kroonile. Kuna hageja on soovinud

jätta kogu vara kostjale, siis soovib ta hüvitust vara väärtusest poole ulatuses. Hageja on vara

väärtuse määramisel olnud nõus kostja pakutud hindadega. Kui on lähtutud keskmistest

hindadest, mis on analoogilise korteri puhul xxxx kasutusel vara jagamise ajal, siis puudub

kohtul õigus ja vajadus poolte kokkulepitud hindasid muuta. Kostja pole vara temale jätmist

vaidlustanud, enamgi veel, kostja soovibki vaidlusaluse vara jätta endale, kuivõrd ta on

seisukohal, et korterid ei olegi ühisvara, kuna hageja pole neisse oma panust andnud.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-101-08 veel kord selgitanud, et see asjaolu, et üks abikaasadest ei

ole panustanud ühisvara tekkimisse, ei anna alust kalduda kõrvale abikaasade osade

võrdsusest. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on PKS § 14 lg. 1 järgi abikaasade

ühisvara ja seega on abikaasade ühisvaraks ka vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt

ei panusta. Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad PKS § 19 lg. 1 järgi võrdseks,

olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud abielu ajal sissetulekut mõjuvatel põhjustel.

Abikaasade osade võrdsusest võib kohus kõrvale kalduda üksnes seaduses ammendavalt

loetletud juhtudel, mis on sätestatud PKS § 19 lg. 2.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: p. 1)

arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, 2) kui üks abikaasa ei ole

mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, 3) kui

ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa lahusvara väärtus on

abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade

ühisvara osa arvel. Viidatud asjaolusid ei tuvastatud. Asjaolu, et hageja ei töötanud seoses

raseduse ja lapse hooldamisega, tähtsust ei oma, kuivõrd selleks ajaks olid pooltel korterid

erastatud. Korteriomandi väärtus on kasvanud turusituatsiooni tõttu. Seetõttu on ühisvara

turusituatsioonist tingitud väärtus ehk keskmine turuhind oluliselt kasvanud kostja kasuks,

kuna ka vara jääb tema omandisse ja ühte korterit üürib ta välja, ning pole põhjendatud vara

jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kostja hagetava hüvitise suurust ei

vaidlusta, kuid leiab, et tema ei peagi hüvitist maksma, sest hageja on talle põhjustanud

moraalset kahju 256 000 krooni ja materiaalset kahju 256 000 krooni. Samas pole kostja

vastuhagis sellist nõuet esitanud. Kohtu arvates on selline nõue esitatud vaid hageja nõude

tasakaalustamiseks ega ole hüvitise väljamõistmist välistavaks asjaoluks, kusjuures kumbki

summa pole tõendatud ega õiguslikult põhistatud. Ainuüksi see, et hageja on kostjat

alandanud ja petnud, ei tõenda moraalse kahju nõuet, kuivõrd abielus olles abikaasadel

tekkinud arusaamatused pole hinnatavad ega käsitletavad moraalse kahjuna. Seda enam, et

kostja väitel juba aasta möödudes oli tal uus perekond, kellega praeguseks elab juba kaheksa

aastat. Vastuhagist nähtuvalt püüti lapse saamise probleeme lahendada kokkuleppel, mistõttu

puudub põhjus järeldada, et hageja alandas ja pettis kostjat. Materiaalne kahju on tõendamata

ja esitatud suvalise summana. Pealegi tuleneb hageja nõudest ja xxxxx tõenditest, et

lastetoetus ja ülalpidamistoetus on makstud A G’ile, kes on ka lastetoetuse saaja. Asjakohatu

on kostja taotlus võtta hageja vastutusele kelmuse tõttu ja valeütluste andmise eest kohtus.

Kuna kohus arutas asja uuesti, siis pole asjakohased kostja viited varasemalt esitatud

apellatsioonkaebusele. Hagejat ei ole vande all üle kuulatud ja ta pole ka valeütlusi andnud.

Hageja on kinnitanud, et ta on vastuhagiga nõus ehk seega nõus sellega, et kostja pole laps D

isa. Karistusseadustiku kohaldamine eeldab kriminaalmenetlust, mistõttu karistusseadustiku

sätete kohaldamine tsiviilkohtumenetluses pole võimalik. Riigikohus on oma lahendis

täheldanud, et nii PKS § 19 lg. 1 kui ka PKS § 19 lg. 2 p. 2 tuleneb kolleegiumi arvates see, et

abikaasade ühisvara jagamisel ei ole abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks

asjaolu, et üks abikaasa ei ole mõjuva põhjuseta panustanud konkreetse ühisvarasse kuuluva

eseme omandamisse. Viidatud sätete järgi saab ühisvara jagamisel kalduda osade võrdsusest

kõrvale juhul, kui abikaasa ei ole tervikuna ühisvara omandamisse mõjuva põhjuseta

panustanud. Küll võib abikaasa panustamine konkreetse ühisvara hulka kuuluva eseme

omandamisel olla PKS § 19 lg. 3 mõttes aluseks selle eseme jätmiseks selle abikaasa

omandisse. Hageja on nõustunud sellega, et kogu abielu ühisvara jääb ühe abikaasa ehk kostja

omandisse ja kuna ühisvara jagamise võrdsusest kõrvalekaldumiseks alused puuduvad, siis

tuleb abielu ühisvara jagamise nõue rahuldada hageja soovitud ulatuses ja määras.

PKS § 44 lg. 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud

kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg. 2 p. 1

kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti

kantud lapse isa või emana. Hagi on esitanud isik, kes on lapse sünniakti kantud isana. PKS

§ 38 lg. 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab

kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi xxxx.a. ekspertiisiakti kohaselt on ekspert arvamusel, et DNA

analüüsi tulemuste alusel ei saa A G olla D G’i bioloogiline isa. HagejaV G on vastuhagi

põlvnemise tuvastamise nõudes õigeks võtnud ja kinnitab, et A G ei ole tema poja D

bioloogiline isa. Seega tuleb tuvastada, et D G ei põlvne A Gist ja vastuhagi vanema kande

muutmise nõudes tuleb rahuldada. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus

mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab

kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise

kohustuse lapse vanematele. Kuna kostja ei ole D G’i bioloogiline isa, siis tuleb hagi elatise

nõudes jätta tervikuna rahuldamata.

Kokkuvõttes tuli kohus järeldusele, etV G hagi kostja A Gi vastu kuulub rahuldamisele

osaliselt ühisvara jagamise nõudes, tuleb jätta rahuldamata abielu lahutamise, lapsele elatise

väljamõistmise, lastetoetuse ja ülalpidamistoetuse 6000 krooni väljamõistmise nõudes. Kostja

A Gi vastuhagiV G vastu kuulub rahuldamisele vanema kande muutmise nõudes ja osaliselt

ühisvara jagamise nõudes.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kehtiva TsMS §

164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka eksperdikulud. TsMS § 148 lg. 1 kohaselt asja

läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse,

millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled

või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad

pooled kulud võrdselt. xxxx.a. määrati ekspertiis lapse põlvnemise tuvastamiseks kostja A.G ’i

vastuhagist ja tema korduvatest taotlustest tulenevalt selletõttu, et varasemalt määratud

kordadel hageja ekspertiisile ei ilmunud.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi xxxx.a. õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumus 3 600

krooni ja õiend on antud viidatud summa sissenõudmiseks kohtukuludesse vastavalt Vabariigi

Valitsuse 13.08.2002.a. määrusele nr. 263.

Kohus leidis, et ekspertiisi maksumus tuleb riigi kasuks välja mõistaV G’lt, kuivõrd

tema oma käitumisega on ekspertiisi määramise põhjustanud. PKS § 39 lg. 1 kohaselt laps, kes

on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse

emaga abielus. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt lapse sünniakti kantakse isana isik, kes on

lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel, ning lg. 3 kohaselt, kui abielu kestel

sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade

ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti. Seega olnuks

võimalik lapse sünniaktis ebaõige kande tegemist vältida. Hageja on kinnitanud, et talle oli

algusest peale teada, et kostja pole lapse isa, kuid ta ei teinud midagi selleks, et lapse

sünniaktisse ebaõiget kannet ei tekiks. Samas V.G esitas kohtumenetluses elatise ja

ülalpidamise nõudeid kostja vastu hoolimata sellest, et ta teadis, et kostja ei ole lapse

bioloogiline isa ega ole seega seadusest tulenevalt kohustatud lapsele elatist maksma. Seega

hageja pani oma käitumisega kostja olukorda, kus viimane pidi kohtusse pöörduma ja sellega

seoses täiendavaid kulutusi kandma, kuna hageja ei ilmunud kord juba määratud ekspertiisi

läbiviimise juurde. Asjaolu, et hageja menetluse kestel on kinnitanud, et ta võtab hagi õigeks

ja selle alusel tuleb lapse sünniaktis kanne muuta, ei ole ainsana hagi rahuldamise aluseks,

sest TsMS § 440 lg. 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga

seotud.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud xxxx.a.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti,

teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib

kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi ja vastuhagi

rahuldatakse osaliselt, jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda.

TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt

poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest,

hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti

hagi rahuldamata jäänud osast kostjale. Kohus leidis, et hageja juriidilise teenuste esitamise

kulud ei ole põhjendatud hüvitada, kuna läbi asja menetluse on õigusabi osutanud sama

nõustaja, kes ilmselgelt on andnud ebapädevat nõu, kui aastate möödudes on jõutud

järeldusele, et hagi oli esitatud nõudes, mida faktilistest asjaoludest tulenevalt ei saanudki

esitada.

TsMS § 632 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, arvates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10

päeva jooksul kohtuostuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.

xxxxx.

Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas PKS §-de 14, 18, 19, 42, 44 sätteid ning juhindus

TsMS §-de 230, 441- 442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Merle Kaegas

Tartu Ringkonnakohus 21.detsembril 2009.a.

otsustas:

Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Viru Maakohtu 27. jaanuari 2009 otsus osas, millega maakohus mõistis A Gilt V G

kasuks välja rahalise hüvituse 695 000 krooni (maakohtu otsuse resolutsioon p 4) ning millega

maakohus jättis rahuldamata V G hagi A Gi vastu abielu lahutamiseks, elatise ning lapse- ja

ülalpidamistoetuse väljamõistmiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7).

Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 7

alljärgnevalt:

p.4 Välja mõista A Gilt V G kasuks rahaline hüvitus seoses omandi kaotusega 405 000

(nelisada viis tuhat) krooni.

p.7 Lõpetada menetlus V G hagis A Gi vastu elatise ning lapse- ja ülalpidamistoetuse 6000

krooni väljamõistmiseks seoses hageja hagist loobumisega.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud A Gi kanda.

Riigikohus 24.mail 2010.a. määras:

1. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

2. Tasutud kautsjon 2000 krooni arvata riigituludesse.

3. A Gil hüvitada kautsjon 2050 krooni, mille tasumisest ta Riigikohtu

17. veebruari 2010. a määrusega vabastati. Kautsjon tasuda kahe osamaksena hiljemalt

1. oktoobriks 2010. aastal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB

Pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemas pangas

3100058140.

Kohtuotsus jõustus 24.mail 2010.a. Riigikohtu määrusega.

Nooremreferent

Merle Kaegas

2-02-90/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text