2-08-74874/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 27. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-74874 AS SEB Pank versus Ülle Kalg Hagi ese võlgnevuse nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2, Tallinn 15010) Hageja esindaja Leo Üle (Vaksali 2, Viljandi 71020) Kostja Ülle Kalg (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxx x-x, xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. Rahuldada AS SEB Pank hagi Ülle Kalg vastu võla väljamõistmiseks ja välja mõista Ülle Kalgilt võlgnevus 92 193 (üheksakümmend kaks tuhat ükssada üheksakümmend kolm) krooni 11 senti AS SEB Pank kasuks, sealhulgas laenulepingust 1 tulenev tasumata laenu põhiosa 53 182.13 krooni, tasumata intress 5 767.34 krooni ja viivis põhiosalt 552.92 krooni, laenulepingust 2 tulenev tasumata laenu põhiosa 20 000 krooni, tasumata intress 3 236.60 krooni, viivis põhiosalt 18.88 krooni ja teenustasu 100 krooni ning laenulepingust 3 tulenev laenu põhiosa 8 097.33 krooni, tasumata intress 443.30 krooni ja viivis põhiosalt 794.61 krooni. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Ülle Kalgilt 4 750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni menetluskulu AS SEB Pank kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 4 750 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm

Kohtunik