3-08-768/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2009, Jõhvi Kohtuasja number

3-08-768 Kohtuasi AS TAO MV kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 14.04.2008 maksuotsuse nr. 12-5/203 tühistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

20. jaanuar 2009 Kohtuistungil osalenud isikud AS TAO MV esindajad Vahur Kivistik ja Monika Nõlv, Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse esindaja Aivar Haava ja nõustaja Hanneli Laht ning OÜ Vipodeklarant esindaja Marko Tiirik

Resolutsioon

1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 14.04.2008 koostati Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuses maksuotsus nr. 12-5/203 (tl. 25-41), millega kohustati Euroopa Ühenduse tolliseadustiku art. 221 lg. 1 ja tolliseaduse § 66 lg. 1 tuginedes AS TAO MV ja OÜ Vipodeklarant tasuma dumpinguvastast tollimaksu 1 660 589 krooni ja käibemaksu 301 782 krooni. Maksuotsuses leiti, et tollideklaratsioonidega deklareeritud andmetes esinesid tolliväärtuse deklareerimise osas vead, mistõttu oli käibemaks valesti arvestatud ja polnud rakendatud Euroopa Nõukogu 27.06.2006 määrusest nr. 954/2006 imporditud kaubale tulenevat dumpinguvastast tollimaksu. 24.04.2008 esitas AS TAO MV Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl. 1-11), palus maksuotsus täielikult tühistada ja leidis, et maksuhaldur pole järelkontrolli teostamisel järginud maksumenetluse põhimõtteid, on rikkunud uurimispõhimõtet, tõendeid ebaõigesti hinnanud ja jätnud tagamata maksukohustuslase täieliku ärakuulamise. Neid seisukohti põhjendas ta asjaoludega, et kontrollakt erineb maksuotsusest ja maksuhaldur esitas kontrollaktile maksustamise alust oluliselt muutva lisa, kuid rahuldas eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamise taotluse vaid osaliselt. Kaebaja leidis, et, on olnud heauskne ja kaup on õigesti kvalifitseeritud ning väitis, et deklaratsioonide esitamise ajal puudusid Maksuja Tolliameti koduleheküljel selged määratlused, CEV valemit ei olnud avaldatud

2

ja ka rahvusvahelise keevitusinstituudi aruanne pole kättesaadav, tema aga ei vastuta nomenklatuuri mitmetimõistetavuse üle ning hiljem esitatud selgitused ei saa tekitada tagantjärele kohustusi. Veel väitis ta, et tegemist on tolli veaga, kes pidi koheselt tarvitusele võtma meetmed kaupade õigeks klassifitseerimiseks, et käesoleval juhul on täidetud ühenduse tolliseadustiku art. 220 lg. 2 sätestatud tingimused tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelearvestuskande tegemata jätmiseks, et deklaratsiooni muutmisel pole järgitud seaduses sätestatud tähtaegu ning lisas, et kauba kvalifitseerimise õigsuse eest vastutab deklaratsiooni esitanud deklarant Vipodeklarant OÜ, kes on ka tollivõla võlgnikuks. Maksu-ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse kirjalikus seletuses (tl. 64-68) ei peetud kaebust õigeks, paluti see rahuldamata jätta ning märgiti, et kontrollakt on vaid toiminguks, selle lisaga kõrvaldati arvutusvead ega muudetud maksustamise alust, mistõttu polnud eriarvamuse esitamise tähtaja veelkordne täismahus pikendamine põhjendatud. Veel märgiti, et tollideklaratsioonis ei piisa kauba kvalifitseerimisel KN koodist, määrata tuleb ka kauba tariifne klassifikatsioon, alamrubriiki „muud“ saab klassifitseerida üksnes neid kaupu, millised ei ole klassifitseeritavad teistes alamrubriikides ning antud juhul pidi selleks teadma torude süsinikekvivalentväärtust. Seletuses ei nõustutud ka väidetega vastava valemi mitteavaldamise, tähtaegade rikkumise ja kaebaja vastutuse puudumise kohta. Kohtuistungil jäid AS TAO MV ja Ida maksuja tollikeskuse esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Vahur Kivistik esitas kokku 54 804,70 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ning leidis kirjalikes ja suulistes seletustes, et toll peab kontrolli teostama koheselt, antud juhul aga on deklaratsioonid aktsepteeritud, neid pole rahandusministri 09.06.2006 määruse nr. 35 kohase kolme päevase tähtaja jooksul kontrollitud ja seega oli deklaratsioonide kontrollimise ja parandamise õigus minetatud. Ta väitis, et importimise asjaolud olid Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud järelevalvedokumentidest teada, toll oli kohustatud probleemsed deklaratsioonid koheselt eristama, vastavad juhendid kehtestama ja vajaliku teabe kättesaadavaks tegema, kaebaja aga on tegutsenud heauskselt ja tal ei olnud võimalik deklaratsiooni esitamisel viga avastada. Veel väitis esindaja, et maksuotsusest ei tulene, millisest allikast on leitud GOST-iga kehtestatud standardid ja terase keemiline koostis ning lisas, et arusaamatu on, kust võeti CEV valem ja kuidas tuvastati terase keemiline koosseis, sest enamikel sertifikaatidel seda ei nähtu, lisaks oli tegemist kasutatud torudega, mistõttu ei ole selge ka see, kust imporditud kaup tegelikult pärineb. Aivar Haava selgitas, et deklaratsioone võib kontrollida mitu korda, kaebaja poolt viidatud tähtaeg on mõeldud tollivormistuse käigus läbi viidava kontrollimise jaoks, antud juhul teostati aga järelkontrolli. Veel juhtis ta tähelepanu, et kauba päritolu on kaebaja ise deklareerinud ning lisas, et tal oli kohustus deklareerida kaup ja määrata tarifikatsioon vastavalt õigusaktidele ning kõik selleks vajaliku pidi ta ise välja selgitama. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ Vipodeklarant esindaja Marko Tiirik toetas kaebust ja leidis, et maksuotsus ei ole kontrollitav.

KOHTU PÕHJENDUSED Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi väliste riikide vahelise kaubandustegevuse ning kaupade importimisel tasumisele kuuluvate maksudega seonduvad tolli ja isikute õigused ja kohustused on reguleeritud Euroopa Nõukogu 12.10.1992 määrusega nr. 2913/92 kehtestatud Euroopa Ühenduse tolliseadustikus, tolliseaduses ja maksukorralduse seaduses. Maksukorralduse seaduse § 6 lg. 1 p. 1, 2 ja 3 kohaselt on maksukohustuslaseks maksumaksja, maksu kinnipidaja ja muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku art. 201 lg. 3, art. 213 ja tolliseaduse § 38 kehtestatu kohaselt vastutavad deklarant ja isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati solidaarselt deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse, esitatud dokumentide autentsuse ning kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. AS TAO MV on maksukohustuslaseks maksukorralduse seaduse § 6 lg. 1 p. 1 mõttes ning kannab võrdselt tollideklaratsioonid täitnud OÜ Vipodeklarant vastutust deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning tollivõlast tuleneva maksusumma

3

tasumise eest. Maksukorralduse seaduse § 95 lg. 3 kehtestatu võimaldab maksuhalduril teha solidaarse vastutuse puhul maksukohustuslastele ühine maksuotsus. Sellele seisukohale kauba importija ja deklarandiks oleva tolliagentuuri ühise vastutuse suhtes on lahendites nr. 3-3-1-65-05 ja nr. 3-3-1-66-05 asunud ka Riigikohtu halduskolleegium. Vaidlusaluse maksuotsuse andmise on tinginud Venemaalt ja Ukrainast imporditud terastorude vale koodi all deklareerimine ning Euroopa Nõukogu 27.06.2006 määrusega nr. 954/2006 neist riikidest imporditud terasest torude suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu tasumata jätmine ja sellest tulenev käibemaksu valesti arvutamine. Nimetatud määrusega kehtestati dumpinguvastane tollimaks kuni 406,4 mm välisläbimõõdu ja kuni 0,86 süsinikekvivalentväärtusega rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Tolliseaduse § 25 lg. 1 kohaselt peab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavuses õigusaktidega määrama deklarant. Kaebaja väidab, et tema on käitunud heauskselt ja tegemist on tolli veaga, toll on deklaratsioonid aktsepteerinud, kauba teistsuguseks kvalifitseerimiseks puudusid juhised ja selged määratlused ning abimaterjal ja õigusaktid polnud kättesaadavad. Eespool juba viidatud kahes Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis on asutud seisukohtadele, et õigusaktide mittetundmine ei vabasta kohustusest esitada õiged andmed, muudatused õigusaktides ja nende kohaldamise praktika puudumine ei õigusta andmete ebaõigete esitamist ning professionaalse tollimaakleri kasutamisel puhul ei ole tähendust, kas vajalikud Euroopa õigusaktid olid eesti keeles kättesaadavad, sest maakler pidi end igal juhul asjaga kurssi viima ja vajadusel oli võimalik küsida teavet ka tollilt. Tolli õigus kontrollida juba aktsepteeritud tollideklaratsioone ja teha pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatusi ning kohustus puuduste avastamisel vajalikud meetmed tarvitusele võtta, on kehtestatud Euroopa Ühenduse tolliseadustiku art. 78. Juba viidatud kohtulahendites märkis Riigikohtu halduskolleegium ka seda, et deklaratsiooni aktsepteerimine pole maksuotsus, selle alusel ei saa tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei või aktsepteeritud deklaratsiooni hiljem üle kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta. Ka see seisukoht on täiel määral kohaldatav, sest käesolevas kohtuasjas on samuti vaidluse põhjuseks, kas kaebaja oleks pidanud avastama, et deklaratsioonidesse on märgitud ebaõiged koodid ja maksud nende alusel valesti arvestatud või oli alust eeldada, et kuna toll on deklaratsioonid aktsepteerinud, on maksud arvestatud õigest ja tagantjärele ei saa toll deklaratsioone parandada. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku art. 220 lg. 2 kohaselt on järelarvestuskannet välistavaks tolli eksimuseks vaid selline viga, mida heauskselt toiminud ja kõiki tollideklaratsiooni kohta kehtivaid sätteid järginud tasumise eest vastutav isik ei saanuks avastada. Käesoleval juhul tekkis viga aga kaebaja enda kohusetundliku suhtumise puudumisest, sest kauba õige koodi all deklareerimine eeldas imporditud torude keemilise koostise ja selle alusel arvutatud süsinikekvivalentväärtuse kindlaks tegemist. Selleks oli tal võimalik pöörduda kas toote müüja või tootja poole või tellida laboratoorne analüüs. Kuna kaebaja seda ei teinud, ei käitunud ta heauskselt ega saa nüüd tolli süüdistada. Mis puutub kohtuistungil viidatud tolliseaduse § 25 lg. 2 ja rahandusministri 09.06.2006 määruse nr. 35 § 9 lg. 1 kehtestatud tähtaegade rikkumisse tolli poolt, siis teeb Euroopa Ühenduse tolliseadustik artiklites 68 ja 78 selgelt vahet aktsepteeritud deklaratsioonide tollivormistusaegsel kontrollimisel ja selle järgsel läbivaatamisel. Mõlemad viidatud sätted rakenduvad ainult juhtumitel, kui toll avastab klassifitseerimise alase vea tollivormistuse käigus ja kaupa ei ole veel vabastatud. Rahandusministri määruse vastav säte tugineb otsesõnu Euroopa Ühenduse tolliseadustiku artiklile 68, mis käsitleb tolli õigusi tollivormistusaegsel kontrollimisel. Isegi siis, kui pidada võimalikuks nende tähtaegade laienemist ka käesolevale maksuasjale, ei anna toll rikkumine juba viidatud Riigikohtu lahendite järelduste kohaselt alust vabastada kaebajat maksuotsuse täitmisest, sest maksunõue ei ole aegunud. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku § 221 lg. 3 kohaselt aegub tollimaksu summa määramine, kui võla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. Alusetud on väited selle kohta, et vaidlustatud maksuotsus pole kontrollitav ja sellest ei selgu, millistest allikatest on leitud terase standardid ja tuvastatud kauba keemiline koostis. Maksuotsuse kohaselt on selle lahutamatuks osaks kontrollakt, milles on selged viited tollideklaratsioonidele

4

lisatud dokumentides toodud GOST 1050-88 vastavatele terase markidele 10, 20 ja 45 ja Rahvusvahelise Keevitusinstituudi valemile, esitatud on nende alusel arvutatud keemiline koostis kõigi kolme terasemargi osas ning välja on toodud ka tasumisele kuuluva maksu arvutus. Samuti on alusetu väide ärakuulamispõhimõtte rikkumise kohta. Kontrollaktis (maksutoimiku lehed 1-24) on märge eriarvamuse esitamise võimaluse ja tähtaja kohta ja sellega oli kaebajale oma selgituste ja vastuväidete esitamise võimalus tagatud. Maksuhaldur on kontrollaktis ilmnenud vigu hiljem küll parandanud (maksutoimiku lehed 597-599) ega ole eriarvamuse esitamise tähtaega peale seda kaebaja poolt soovitud ulatuses enam pikendanud (maksutoimiku lehed 586 ja 608-610), kuid eriarvamus on 26.03.2008 siiski esitatud (maksutoimiku lehed 620-633). Täiesti arusaamatuks jääb väide selle kohta, et kuna tegemist oli kasutatud torudega polegi nende tegelik päritolu teada. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et kaebaja oli koos deklarandiga vastutav selle eest, et tollideklaratsioonides esitatakse õiged andmed. Maksukorralduse seaduse § 92 lg. 1 punkti 2 annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Sama seaduse § 150 lg. 1 sätestatu kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase kohustus tõendada, et maksusumma pole määratud õigesti. AS TAO MV on tema suhtes tehtud maksuotsuse küll vaidlustanud, kuid pole kohtumenetluses suutnud tõendada, et määratud maksud ja nende arvestamise alused on valed. Seega on tema kaebus põhjendamatu, see jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kokku 54 804,70 krooni suurune menetluskulu (tl. 121-134) sama seadustiku § 92 lg. 1 alusel kaebaja enda kanda. Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus ja kolmanda isikuna kaasatud OÜ Vipodeklarant menetluskulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud (tl. 94).

Raili Randlane Kohtunik