3-08-2333/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-2333

Haldusasi

OÜ SPb Steel kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 05. novembri 2008 korralduse nr

13-2.5/36065 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ SPb Steel

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ SPb Steel kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi: maksuhaldur) 16. oktoobri 2008

korraldusega nr 12-2.1/33326 pandi OÜ-le SPb Steel kohustus esitada maksuhaldurile 30.

oktoobriks 2008 äriühingu raamatupidamisdokumendid 2005. aasta detsembri- ja 2007. aasta

jaanuarikuu kohta. Korraldus sisaldas ka sunniraha hoiatust. Korralduses märgitud

kuupäevaks kaebuse esitaja nõutud dokumente ei esitanud ning 05. novembri 2008

korraldusega nr 13-2.5/36065 pani maksuhaldur kaebuse esitajale 10 000 krooni suuruse

sunniraha tasumise kohustuse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2. OÜ SPb Steel esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb maksuhalduri

05. novembri 2008 korralduse nr 12-2.5/36065 tühistamist, leides, et maksuhaldur ei ole talle

sunniraha määramise aluseks 16. oktoobri 2008 korraldust nr 12-2.1/33326 nõuetekohaselt

kätte toimetanud. Kaebuse esitaja selgitab, et 13. oktoobril 2008. a informeeris kaebuse esitaja

senine juhatuse liige J.V maksuhalduri vanemrevident U.S-i sellest, et alates 23. septembrist

2008 on J.V volitused juhatuse liikmena lõppenud ning kaebuse esitaja ainsaks seaduslikuks

esindajaks on sestpeale A.V, kelle poole tuleks kõigi küsimustega pöörduda, kuna talle on

antud üle ka kõik OÜ-ga SPb seotud dokumendid. Samas teatas J.V, et jätkab ettevõttes tööd

projektijuhina ning on vajadusel maksuhaldurile edaspidigi abiks. Järgnevalt selgitab kaebuse

esitaja, et J.V informeeris maksuhaldurit ka sellest, et kohtus 03. oktoobril 2008 Leedu

Vabariigis A.V-ga, kes lubas nõutavad dokumendid esitada, ent palus täpsustada, kas esitada

tuleb kõik dokumendid või üksnes need, mis puudutavad tehinguid OÜ-ga Levelagent.

Kaebuse esitaja väitel maksuhalduri revident viimatinimetatud küsimusele ei vastanud, vaid

koostas 16. oktoobril 2008 korralduse nr 12-2.1/33326.

3. Kaebuse esitaja leiab, et dokumentide esitamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike,

kuivõrd maksuhaldur oli teadlik sellest, et dokumendid on Leedu Vabariigis viibiva juhatuse

liikme käes. Samuti märgib kaebuse esitaja, et jääb arusaamatuks, miks ei edastanud

maksuhaldur korraldust e-postiga J.V-le, kes seda otsesõnu küsis. Kaebuse esitaja väitel oli

korralduse edastamine posti teel väljastusteatega mittekohane viis, mille tõttu ei jõudnudki

korraldus tähtaegselt kaebuse esitaja juhatuse liikmeni. Lisaks selgitab kaebuse esitaja, et ka

J.V

viibis

välismaal

ning

sai

maksuhalduri

korralduse

kätte

alles

05. novembril 2008, kusjuures OÜ SPb Steel töötajal, kes postkontorist vastava korralduse

kätte sai, polnud mitte mingeid volitusi sellise info saamiseks, samuti poleks sisuliselt enam

olnud võimalik korraldust täita. Kaebuse esitaja leiab, et kuna dokumendid asusid Leedus, siis

poleks olnud nende tähtaegne esitamine võimalik.

4. Viidates Riigikohtu seisukohale haldusasjas 3-3-1-12-08, leiab kaebuse esitaja, et

maksuhaldur pidi nägema, et kirja saatmine äriühingu registriaadressil ei ole piisav selleks, et

teave jõuaks kaebuse esitaja juhatuse liikmeni ning seega oleks maksuhaldur pidanud kasutama

info edastamiseks muid kanaleid, eelkõige e-posti.

5. Viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 2 punktile 1 ning Riigikohtu lahendile

nr 3-3-1-10-04, leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur ei ole teinud kaugeltki mitte kõike

endast sõltuvat selleks, et tagada OÜ SPb Steel juhatuse liikme informeeritus.

6. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on rikkunud ka maksukorralduse seaduse (MKS) §

14 lõikes 1 sätestatud selgitamiskohustust, jättes vastamata J.V e-kirjaga esitatud küsimusele,

milliseid dokumente on vaja edastada. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd MKS § 52 lg 1

võimaldab maksuhalduril valida, millisel viisil haldusaktid menetlusosalisele kätte toimetada,

siis oleks ta MKS §-s 14 sätestatut arvestades tingimata pidanud kaebuse esitajat ka e-posti teel

informeerima. Kaebuse esitaja hinnangul on maksuhaldur seda tegemata jättes rikkunud ka

MKS § 10 lõiget 3.

7. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sunniraha määramise välistab ka asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ASS) § 7 lg 1 ja § 8 lg 1, kuivõrd kaebuse esitajale ei olnud teatavaks

tehtud sunnirahahoiatust ega ka ettekirjutust ennast.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskus ei pea kaebust põhjendatuks ning palub

selle rahuldamata jätta, selgitades, et AS Eesti Post väljastusteate kohaselt väljastati 16.

oktoobri 2008 korraldus 27. oktoobril 2008 J.V-le, kelle isikusamasuse postiasutus tuvastas

ning kellele pidi eelduslikult olema saadetise vastuvõtmiseks volikiri.

9. Vastustaja selgitab samuti, et esimest korda kohustati kaebuse esitajat eespool mainitud

dokumente esitama 29. augusti 2008 korraldusega, mille täitmise tähtajaks oli 12. september

2008 ning mille tähtaega maksuhaldur kaebuse esitaja taotlusel pikendas kuni 24. septembrini

2008, kusjuures otsust tähtaja pikendamise kohta ei olnud võimalik kaebuse esitajale kätte

toimetada, kuna kaebuse esitaja registrijärgsel aadressil puudus postitöötaja teate kohaselt

postkast. Vastustaja selgituse kohaselt teatas seejärel J.V 23. septembril 2008 maksuhaldurile,

et äriühingul on uus aadress ning palus otsuse saata sellele aadressile. Seepeale koostas

maksuhaldur 26. septembril 2008 otsuse, millega pikendas dokumentide esitamise tähtaega

kuni 10. oktoobrini 2008, ent ka selleks tähtpäevaks dokumente esi esitatud ning alles 13.

oktoobril 2008 saabus maksuhaldurile e-kiri J.V-lt. Samuti märgib vastustaja, et nõutud

dokumente ei olnud kaebuse esitaja esitanud ka halduskohtule käesoleva kaebuse esitamise

ajaks, kusjuures J.V 13.10.2008 e-kirjas esitatud küsimusele, milliseid dokumente konkreetselt

maksuhaldur enda valdusesse soovib saada, on vastustaja väitel üheselt vastatud kõikides

kaebuse esitajale saadetud vastavasisulistes haldusaktides alates 29. augustist 2008.

10. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-10-04 ning leiab ning leiab, et saades teate

tähitult saadetud kirja kohta, pidanuks kaebuse esitaja pöörduma kohe postiasutuse poole,

kuna tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele.

11. Vastustaja möönab, et vaidlustatud korralduse täitmise tähtaeg oli tõesti tavapärasest

lühem, kuid võttes arvesse asjaolu, et maksuhaldur on kaebuse esitaja poole samasisulise

korraldusega pöördunud ka varem ning pidades silmas, et maksuhaldur on tulnud kaebuse

esitajale korduvalt vastu ning pikendanud dokumentide esitamise tähtaega, siis ei ole isiku

õigusi vaidlustatud korraldusega rikutud ning sunniraha kohaldamine tema suhtes on igati

õigustatud.

12. Viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 lõikele 4, ei nõustu vastustaja kaebuse

esitaja väitega, et maksuhaldur oleks pidanud korralduse väljastamisel arvestama asjaoluga, et

äriühingu juhatuse liige elab Leedu Vabariigis ja kasutama seega lisaks posti teel dokumentide

edastamisele ka elektroonset teavitamist. Samuti leiab vastustaja, viidates HMS § 27 lõikele 1,

MKS § 54 lõikele 3 ning Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-75-07, et kaebuse esitaja ei ole

taotlenud menetlusdokumentide saatmist elektronpostiga.

13. Vastustaja hinnangul ei ole asjakohane kaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile nr

3-3-1-12-08, kuna see käsitleb haldusakti kättetoimetamise küsimust füüsilisele isikule ning sel

juhul kehtivadki haldusakti kättetoimetamisele rangemad reeglid kui juriidilisele isikule. Samas

viitab vastustaja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-10-04 ning leiab, et juriidiline isik on

kohustatud tagama oma registrijärgselt aadressilt. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja juhatuse

liikme elamist Leedu Vabariigis ei saa pidada selliseks põhjuseks, miks nõuaks seaduses

sätestatust intensiivsemalt kaebuse esitaja teavitamist, kuna äriühing on registreeritud Eesti

Vabariigis.

14. Vastustaja juhib tähelepanu ka 15.12.2008 käibemaksupettuse tõkestamise kiirpäringu

vastuse edastamisele nr 14-3/7983-5, millest nähtuvalt on A.V andnud Leedu maksuhaldurile

seletuse, mille kohaselt ei ole talle kunagi tehtud pakkumist kaebuse esitaja juhatuse liikmeks

hakkamiseks ning ta ei tea midagi antud äriühingu tegevusest ning tema valduses kaebuse

esitaja raamatupidamis- ega muid dokumente. A.V selgitavat seal, et kaotas oma dokumendid

pärast 2008. aasta juulikuud. Vastustaja järeldab sellest, et tegelikult on kaebuse esitaja

tegelikuks juhiks senini J.V ning kaebuse esitaja viited vajadusele edastada haldusaktid Leedus

elavale juhatuse liikmele, on alusetud ning tuleb jätta tähelepanuta.

15. Viimaks märgib vastustaja, et kaebuse esitaja ei ole täitnud maksumenetluses MKS § 56

sätestatud kaasaitamiskohustust, vaid pigem püüdnud maksumenetlust venitada ning

arvestades maksuhalduri püüdlusi kaebuse esitajalt erinevate vastutulekute läbi dokumente

saada, on sunniraha igati proportsionaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et OÜ SPb

Steel kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Kohtu hinnangul on maksuhaldur

oma 16. oktoobri 2008 korralduse kaebuse esitajale nõuetekohaselt kätte toimetanud ning

kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kehtivast ning sunniraha hoiatust sisaldavast haldusaktist

tulenevat ettekirjutust tähtaegselt täitnud, siis on sunniraha rakendamine õigustatud.

17. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 62 lg 1 alusel on maksuhalduril muuhulgas õigus panna

maksukohustuslasele või kolmandale isikule kohustus esitada maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks vajalikke dokumente. MKS § 67 lg 1 kohaselt võib

maksuhaldur eelnimetatud kohustuse täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et kohustuse

tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha, misjärel saab maksuhaldur

kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral esitada isikule sunniraha tasumise nõude. MKS

§ 135 lõikest 1 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ASS) § 8 lõikest 1 tulenevalt on

sunniraha rakendamine lubatud, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib,

ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest

alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist.

18. Maksumenetluses koostatud dokumentide, sealhulgas haldusaktide kättetoimetamist

reguleeritakse MKS 4. peatükis. MKS § 52 lõikes 1 sätestatakse, et haldusaktid antakse kätte

allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises

väljaandes. MKS § 54 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud

aadressil. Käesoleval juhul on maksuhaldur saatnud 16. oktoobri 2008 korralduse kaebuse

esitajale tähtkirjaga aadressile Kiili vald Loovälja tee 5. Kõnealune aadress on alates

25. septembrist 2008 kantud kaebuse esitaja tegevuskohana äriregistrisse. HMS § 26 lg 3

kohaselt loetakse postiga saatmisel haldusakt juriidilisele isikule kättetoimetatuks, kui see on

kohale toimetatud tema asukoha aadressil või kui see on talle postiasutuses üle antud.

19. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-37-03 leidnud, et juriidilisele isikule

dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise

hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise

kohta teate jätmise hetkest. Haldusasjas 3-3-1-10-04 leidis Riigikohus aga, et juriidiline isik

peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme

või muu volitatud isiku poolt, võttes vastasel korral endale riski, et olulised teated, sealhulgas

maksuhalduri haldusaktid temani ei jõua. Samas märkis Riigikohus, et mõistlik on eeldada, et

väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine

viitab selgelt postisaadetise olulisusele.

20. Vastustaja poolt kohtule esitatud AS-i Eesti Post väljastusteate (tl. 37 pöördel) kohaselt on

maksuhalduri poolt saadetud korralduse kaebuse esitaja nimel 27. oktoobril 2008 vastu

võtnud J.V, kelle isikusamasus on tuvastatud juhiloa nr xxxxxx alusel. Seega ei ole õige

kaebuse esitaja väide, et kaebuse esitaja töötaja J.V sai korralduse kätte alles 5. novembril.

Kuivõrd AS-i Eesti Post veebilehel (http://www.post.ee/?id=5579) avaldatud teabe kohaselt

väljastatakse juriidilisele isikule adresseeritud tähtsaadetised juriidilise isiku seadusliku esindaja

poolt allkirjastatud volikirja alusel, siis tuleb eeldada, et J.V-l vastav volikiri kaebuse esitaja

nimel tähtsaadetise vastuvõtmiseks olemas oli. J.V volitust kaebuse esitaja nimel haldusakte

vastu võtta kinnitab kaebuse esitaja ka halduskohtule esitatud kaebuses, milles leiab, et

haldusakt olekski tulnud edastada J.V e-posti aadressile. Seega tuleb maksuhalduri 16.

oktoobri 2008 korraldus lugeda kaebuse esitajale kättetoimetatuks 27. oktoobril 2008.

21. Samas tuleb tähele panna, et eelnimetatud väljastusteatelt nähtuvalt on postiasutus vastava

teate väljastanud 20. oktoobril 2008, millest tuleb järeldada, et sel päeval pani postitöötaja

väljastusteate kaebuse esitaja postkasti. Riigikohtu eeltoodud seisukohtade valguses tuleb

niisiis asuda seisukohale, et kaebuse esitaja oleks pidanud ise korraldama oma sisemise

asjaajamise selliselt, et maksuhalduri saadetud korraldus postiasutusest viivitamata kätte saada.

22. Küsimus, kas 16. oktoobri 2008 korralduses antud tähtaeg oli piisav või mitte, ei oma

käesolevas asjas märkimisväärset tähendust, kuivõrd kõnealust korraldust kaebuse esitaja

vaidlustanud ei ole ning selle kättetoimetamise hetkest alates on tegemist kehtiva ning

kaebuse esitajale täitmiseks kohustusliku haldusaktiga, milles sisalduva ettekirjutuse

täitmatajätmise puhuks on samas tehtud ka hoiatus sunniraha rakendamise kohta. Seega on

eeldused sunniraha rakendamiseks täidetud.

23. Eelmärgitut tähelepanuta jättes nõustub kohus aga ka vastustaja seisukohaga, et

dokumentide esitamiseks tavapärasemast lühema tähtaja andmine oli käesoleval juhul

õigustatud, arvestades menetluse varasemat kulgu. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et esimest korda nõuti kaebuse esitajalt dokumentide esitamist juba 29. augusti 2008

korraldusega, määrates dokumentide esitamise tähtpäevaks 12. septembri 2008. Nimetatud

korralduses (tl. 32) on kaebuse esitajalt nõutud dokumente kirjeldatud järgmiselt: „ajavahemiku

01.12.2005 - 31.12.2005 ja 01.01.2007 - 31.01.2007 kohta kõik äriühingu majandustegevust

kajastavad dokumendid (ostu- ja müügiarved, kassadokumendid, tollideklaratsioonid, kronoloogilised

registrid, panga poolt väljastatud arvelduskontode väljatrükid, pearaamat, lepingud (sh. liisingu-, rendi-,

laenu- vms lepingud), põhivahendite nimekiri jm.)“ Kohtu hinnangul on selline sõnastus selge ja

üheselt mõistetav selliselt, et maksuhaldur nõudis vastavate perioodide majandustegevust

puudutavate kõigi dokumentide esitamist. 26. septembri 2008 otsusega nr 12-4/955 on

maksuhaldur kaebuse esitaja taotlusel pikendantud eelviidatud korralduse täitmiseks antud

tähtaega kuni 10. oktoobrini 2008, ent ka selleks ajaks nõutud dokumente ei esitatud. Seega

sõltumata muudatustest kaebuse esitaja juhatuse koosseisus, teadis kaebuse esitaja 2005. aasta

detsembrikuu ning 2007. aasta jaanuarikuu majandustegevust puudutavate dokumentide

esitamise kohustusest märksa varem, kui maksuhalduri 16. oktoobri 2008 korralduse

kättesaamisest. Seega ei saa väita, et 16. oktoobri 2008 korralduses antud tähtaeg olnuks

ebamõistlikult lühike. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et tähtkirja teatiselt nähtuvalt on

postiasutus selle kaebuse esitajale toimetanud juba 20. oktoobril 2008, mis tähendab, et

kaebuse esitaja on liiatigi märkimisväärselt viivitanud postiasutusse saadetisele järele

minemisega. Lisaks sellele märgib kohus, et olukorras, kus kaebuse esitajal oleksid esinenud

mõjuvad põhjused korralduse tähtaegseks mittetäitmiseks, oleks tulnud neist põhjustest

teavitada maksuhaldurit viivitamatult pärast korralduse kättesaamist, ent sedagi kaebuse esitaja

teinud ei ole.

24. Kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud edastama korralduse J.V e-posti

aadressile, on põhjendamatu. MKS § 54 lõikes 3 sätestatakse, et menetlusosalise soovil

saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil. Käesoleval juhul ei ole

kaebuse esitaja maksuhaldurilt taotlenud menetlusdokumentide elektroonilist edastamist.

Kaebuse esitaja väide, et J.V otsesõnu dokumentide elektroonilist edastamist soovis, ei ole

õige. Kindlasti ei saa MKS § 54 lõikes 3 nimetatud soovina käsitleda J.V 13. oktoobri 2008

kirjas väljendatud soovi, et maksuhaldur võimalusel vastaks küsimusele, kas esitada on vaja

kõik OÜ SPb Steel vastava perioodi dokumendid või üksnes Levelagent OÜ-d puudutavad

dokumendid. Kohtu hinnangul on juba eelnimetatud küsimus asjakohatu, kuivõrd kõigist

kaebuse esitajale kättetoimetatud menetlusdokumentidest nähtub üheselt, et maksuhaldur

soovis saada kõiki vastavate perioodide majandustegevust puudutavaid dokumente ning

kaebuse esitaja seisukoht, et ta võiks piirduda üksnes Levelagent OÜ-ga tehtud tehinguid

puudutavate dokumentide esitamisega, oli meelevaldne ja täiesti põhjendamatu.

25. Asjakohaseks ei saa pidada kaebuse esitaja viidet Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-12-08

toodud seisukohale, mille kohaselt teatud juhtudel, kui on ette näha, et üksnes seaduses

sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud

isikuteni, tuleb isikuid seaduses sätestatust intensiivsemalt teavitada. Riigikohtu selline

seisukoht ei puuduta haldusakti kättetoimetamist selle adressaadile, vaid selliste isikute

teavitamist, kellele seadusest tulenevalt haldusakti kätte toimetada vaja ei ole, ent kelle huve

võib haldusakt eelduslikult puudutada. Sarnast seisukohta on Riigikohus korduvalt

väljendanud just keskkonna- ja planeerimisõiguse vallas antud haldusaktide puhul, kus vaidlus

on taandunud peamiselt sellele, kas näiteks ajalehes või muus avalikus infokanalis avaldatud

teave pidi konkreetse haldusaktist huvitatud isikuni jõudma või mitte. Seega on Riigikohtu

eelviidatud

lahendis

käsitlemist

leidnud

juhtumi

asjaolud

käesolevaga

võrreldes

märkimisväärselt teistsugused. Kohus leiab, et olukorras, kus isik ei ole sõnaselgelt taotlenud,

et maksuhaldur toimetaks talle menetlusdokumendid kätte elektroonilisel teel, ei saa sellist

kättetoimetamise viisi maksuhaldurilt nõuda. Sõltumata aga isiku poolt vastava soovi

esitamisest, tuleb haldusakt lugeda isikule igal juhul kättetoimetatuks, kui see on talle kätte

toimetatud mõnel muul seaduses sätestatud viisil.

26. Asjaolu, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja viibib alaliselt Leedus, ei ole käesoleval juhul

oluline. Kohtu hinnangul ei saa Eestis asuva juriidilise isiku kohustuste täitmine sõltuda

sellest, kus elavad või viibivad äriühingu juhatuse liikmed. Juriidilise isiku tegevus tuleb

korraldada selliselt, et ka juhatuse liikmete eemaloleku korral oleks kohustuste täitmine

tagatud. Siinkohal tuleb veelkord meenutada, et esmakordselt nõudis maksuhaldur

vaidlusaluste dokumentide esitamist juba 29. augusti 2008 korraldusega ehk ajal, mil kaebuse

esitaja juhatuse liikmeks oli Eestis elav J.V. Kohus leiab, et muudatuste tegemine juriidilisel

isiku juhtorganites ning sellega kaasnevad toimingud dokumentide üleandmisel ei saa üldjuhul

mõjutada juriidilisele isikule pandud kohustuste täitmist. Viimaks märgib kohus, et asjaoludest

nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja juhatuse liikme viibimine Leedus olnud tegelikult nõutud

dokumentide esitamise takistamiseks, kuivõrd arusaadavalt ei ole kaebuse esitaja dokumente

esitanud ka kaebusega halduskohtu poole pöördumise ajaks ega muu mõistliku aja jooksul 16.

oktoobri 2008 korralduse kättesaamisest arvates. Seega tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga,

et kaebuse esitaja tegelik eesmärk on maksumenetluse venitamine ning dokumentide

esitamisest hoidumine, mis on igal juhul vastuolus MKS §-s 56 sätestatud maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustusega. Asjaolu, et kaebuse esitaja juhatuse liikme välismaal viibimine ei ole

tegelikult takistanud maksuhalduri poolt nõutud dokumentide esitamist, kinnitavad ka

vastustaja poolt kohtule esitatud käibemaksupettuste tõkestamise kiirpäringu vastused (tl. 38

ja tl. 49), mille kohaselt on A.V Leedu maksuhaldurile antud seletuses väitnud, et ei tunne J.V-

d ega tea midagi ka osaühingust SPb Steel.

27. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur, jättes vastamata J.V 13.

septembri 2008 kirjas esitatud küsimusele, on rikkunud MKS § 14 lõikes 1 sätestatud

selgitamiskohustust. Kuivõrd juba kaebuse esitajale kätte toimetatud 29. augusti 2008

korralduses ja ka 26. septembri 2008 tähtaja pikendamise otsuses oli sõnaselgelt välja toodud,

milliseid dokumente kaebuse esitajalt nõutakse, siis ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta

sellises olukorras sedasama veelkord eraldi üle ei korranud ning kohtu hinnangul on

selgitamiskohustus piisavalt täidetud ka 16. oktoobri 2008 korraldusega, milles samuti on

sõnaselgelt märgitud, et kaebuse esitajal tuleb esitada kõik vastavate perioodide

majandustegevust kajastavad dokumendid. Sõnastust kõik dokumendid ei ole võimalik

tõlgendada mistahes moel selliselt, et kaebuse esitaja võiks esitada dokumente valikuliselt.

Kohus leiab, et isegi kahtluse korral, kas mingisugused kaebuse esitaja valduses olevad

dokumendid on oma iseloomult sellised, mis vastava perioodi majandustegevust kajastavad

või mitte, tuleb kaebuse esitajal need maksuhaldurile esitada või paluda selgitust konkreetse

dokumendi asjassepuutuvuse kohta, kusjuures sellise selgituse küsimise puhul ei ole kaebuse

esitajal mingit alust viivitada ülejäänud, ilmselgelt nõutavate dokumentidena kvalifitseeruvate

dokumentide esitamisega.

28. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks, ent kuivõrd

vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, siis jäävad kummagi

menetlusosalise kulud nende endi kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik