2-08-70982/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-70982

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuaril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-70982 Tsiviilasi N linn (N S kaudu) avaldus eestkostja määramiseks alaealise P L üle Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: N linn (N S kaudu: registrikood: xxx; asukoht: xxx; volitatud esindaja: O J) Asjast puudutatud isik (kellele eestkostja määramist taotletakse): P L (isikukood: xxx; elukoht: xxx) P L esindaja: vandeadvokaat G T (Advokaadibüroo G T, aadress: xxx) Asjast puudutatud isik (eestkostja kandidaat): N K (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asjast puudutatud isik: G L (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 19.01.2009.a. Menetlustoiming Alaealisele isikule eestkostja määramine Resolutsioon

1. Rahuldada N linna avaldus.

2. Määrata alaealise P L (isikukood: xxx) eestkostjaks N K (isikukood: xxx).

3. Seada eestkoste P L täisealiseks saamiseni, s.o kuni 27.03.2012.a. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel (eestkostja esindusõigus) ning eeskostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest.

4. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda.

Määruse teatavakstegemine ja kehtivus

5. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks 27. jaanuaril 2009.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

2-08-70982

2(3) kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) 28. oktoobril 2008.a esitatud avalduse (tlk. 1-3) kohaselt P L on sündinud M L abielust G L`iga. Abielu lahutati. M L abiellus ja muutis oma perekonnanime nimele M. Narva Linnakohtu 20.06.2001.a otsusega nr 2-1540/2001 oli M M`lt võetud ära vanema õigused lapse P L suhtes. M M abiellus taas ja muutis oma perekonnanime nimele Kaldre. Lapse isa G L (lapse sünnitunnistuses G L) on kõrvale kaldunud lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest. Kaua aega ta ei ole elanud ega suhelnud oma lapsega ning ei tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks, et ühendada oma elu lapsega. Alates Narva Linnakohtu 20.07.2001.a otsuse tegemisest lapse emalt M M`lt vanema õiguste äravõtmisest tütre P suhtes elas P oma vanaema J L (G L`i ema) peres aadressil xxx. Alates 2004.aasta suvest kuni 2008.aasta juulini, isa G L`i nõusolekul elas P Tallinnas ja Rakveres oma ema M K juures. 2008.aasta suvel naasis P Narva ning elas vanaema J L peres. Alates 2008.aasta septembrikuust elab P L oma tädi N K (G L`i õde) perekonnas aadressil xxx, kes paigutas lapse õppima Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ja kohusetundlikult tegeleb tema kasvatamisega, õpetamisega ja ülalpidamisega.

09.10.2008.a pöördus Narva linna Sotsiaalabiameti poole N K avaldusega peatada G L`ile lapse P L peale saadava peretoetuse maksmine ja määrata peretoetuse maksmine tema nimele ning seada eestkoste tema poolt lapse P üle. 13.10.2008.a andis G L kirjaliku nõusoleku peretoetuse maksmise üleviimiseks ja tütre P L üle eestkoste seadmiseks N K poolt. Lastekaitseinspektor külastas 14.10.2008.a N K perekonda, vestles P L`ga ja kinnitas eespoolnimetatud fakti. P L ei elanud mitte kunagi ning ei taha isa juures elada, palub jätta ta tädi N K perre ja andis kirjaliku nõusoleku, et N K hakkab tema eestkostjaks. N K andis 14.10.2008.a kirjaliku nõusoleku eestkoste seadmiseks P L üle. Tema omadused ja võimed ning suhted P L`ga võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. Perekonna elamisja olmetingimused, majanduslik seisukord, psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks eluja kasvukeskkonnaks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks N K`l ei ole. N K lapsed M K ja V K on andnud nõusoleku, et nende ema oleks P L eestkostjaks.

Võttes arvesse, et alaealine P L on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning N K on avaldanud soovi olla tema eestkostja, sotsiaalabiamet leiab, et lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks on vajalik määrata lapsele eestkostja. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse § 92 lg 1, 2, § 93 lg 1, § 95, avaldaja palub määrata N K alaealise P L eestkostjaks.

L A riigi õigusabi arvel määratud esindaja G T leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk. 61), et Narva linna avaldus tuleb rahuldada. Kohus on menetlustoimingu käigus P L ära kuulanud (tlk. 72). P L avaldas oma soovi, et tema eestkostjaks kohus määraks tema tädi N K.

Kohtuistungil (tlk. 77-78) avaldaja esindaja jäi avalduse nõude juurde. Asjast puudutatud isik N K teatas, et on nõus olema P L eestkostjaks ja hoolitsema tema eest. Eestkostet vajava isiku esindaja leidis, et N linna avaldus tuleb rahuldada. Asjast puudutatud isik G L teatas, et on nõus eestkoste seadmisega tema tütre P L üle N K poolt.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle,

2-08-70982

3(3) kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PkS § 92 lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

Tõendamist on leidnud, et alaealisele P L`le eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alaealine P L on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuna P emal M M`lt võetud ära vanema õigused lapse suhtes. Lapse isa G L kasvatamisest osa ei võta. P L eest hoolitseb käesoleval ajal tema tädi N K.

PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

N K on esitanud kohtule kirjaliku avalduse enda määramiseks eestkostjaks. Kohus arvestab eestkostja valikul N K isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada P L eestkostjaks. Samuti arvestab kohus P L soovi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et N K on võimeline hoolitsema P L kasvatamise ja ülalpidamise eest. P L eestkostjaks tuleb määrata N K, kes on kohtu hinnangul oma isikuomaduste poolest sobivaks isikuks. Kohus on veendunud, et N K tuleb eestkostja ülesannetega toime. Tulenevalt PkS § 98 lg

1 sätestatust on N K eestkostetavate seaduslik esindaja. PkS § 98 lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas PkS § 104 lg 5 eestkoste lõpeb eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov