2-09-146/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

26. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-146 S.K. versus K.K. Hagi ese elatise väljamõistmiseks Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Asja lahendamine kohtuistungil 20. jaanuaril 2009 Hageja S.K. (isikukood xxxxxx; aadress xxxxxxx x-x, xxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx) Kostja K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. S.K.i hagis K.K.i vastu elatise nõudes rahuldada hagi ja välja mõista lapse ülapidamiseks K.K.ilt elatis 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus (hiljemalt kuu viimasel kuupäeval) tütre S K ülalpidamiseks S.K.i kasuks alates 01. veebruar 2009, kuni tütre (sündinud xx. xxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni 06. november 2017. Muud otsustused

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude tasumises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused

1.1. Hageja nõue S.K. on esitanud 05. jaanuaril 2009 kohtusse hagi K.K.i vastu elatise nõudes. Hagis on hageja tuginenud perekonnaseaduse (PKS) §-le 61. Hageja on esialgselt taotlenud elatise väljamõistmist 2 175 krooni kuus alaealise tütre S K ülalpidamiseks. Kohtuistungil hageja vähendas elatise nõuet 1 500 kroonini ja taotledes selle väljamõistmist 01. veebruarist 2009.

1.2. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid Hageja väitel esineb asjaolu, et kostja ei ole osalenud piisavalt lapse ülalpidamises. Poolte

9 aastane laps elab hageja juures, kes teda kasvatab ja peab üleval peab. Hageja ülal pidada on veel 13 aastane laps S V. Hageja saab invaliidsuspensioni (40% töövõimetus) 1 900 krooni kuus ja lastetoetust 900 krooni. Veel on perekonnas hageja ema (II grupi invaliid). Kelle pension on

2 500 krooni kuus. Perekond elab korterelamus.

2. Kostja põhjendused

2.1. Kostja seisukoht nõudes Kohtulikus menetluses kostja pool nõustus elatise maksmisega 1 200 krooni kuus.

2.2. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja väitel ta töötab AS Matork turbaoperaatorina, sissetulekuks on 7 500 krooni. Tal on maja kinnistuna 0,7 ha, kus ta elab ja omab ka autot Opel (1992. a väljalase): Maja lahusvarana ostetud eelmisel aastal. Kostja on leidnud, et laps hakkab vahel ka tema juures olema ja siis on tal ka seoses sellega kulutusi. Varasemalt oli hageja nõus olnud elatisega 700 krooniga, mida kostja on ka vahepeal maksnud. Siis tuli raske majanduslik olukord ega saanud enam maksta. Kostja väitel on suuteline elatist maksema 1 200 krooni kuus. Rohkemaks pole suuteline, kuna peab ka maksab pangalaenu 3 500 krooni kuus.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käik Asja toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada.

3.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada kostja elatisraha suurus hageja juures elava poolte alaealise tütre S K ülalpidamiseks. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis hetkel on 2 175 krooni.

3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs PKS § 61 lg-st 4 tuleneb, et miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) on vanem kohustatud lapse ülalpidamisest osa võtma, sõltumata vanemate varalisest seisundist ja laste vajadustest. Hageja on ise taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära 1 500 krooni ulatuses. PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust alla miinimummäära kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjustel. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s sätestatud miinimummäära või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud ning kostja ei ole ka kohtule esitanud erandlikke asjaolusid, mille kohaselt tuleks kostjalt elatis välja mõista kostja poolt omaks võetud 1 200 krooni ulatuses. Hageja taotletud elatis 1 500 krooni, on seaduses sätestatud alammääras oluliselt väiksem, s. o

675 krooni võrra. Veelgi väiksem elatis ei tagaks kostja poolt lapse ülapidamist vajalikul määral. Vähendamine kostja taotletud ulatuses on ebamõistlikult suur. Arvestada tuleb ka asjaoludega, et kostja majanduslik taust ja ka potentsiaalne töövõime on kostja omast parem, mis võimaldab kostjal lapse ülapidamisest suuremal määral osa võtta. Kostja väide pangalaenust, mis ei võimalda elatist 1 500 krooni kuus tasuda, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu tuleks elatist kostja taotletud ulatuses miinimummäärast vähendada. Eelkõige peab kostja täitma seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust.

4. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

Menetluskude jaotust hagilises perekonnasjas käsitleb TsMS § 164 (Menetluskude jaotus hagilises perekonnasjas). TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Toomas Lillsaar

Kohtunik