2-08-466/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-466 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2009, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi

M. T. (endine M.) hagi A. M. vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

31 725 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.05.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. M. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. T. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXXXXXX XX, XXXX XXXXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja adv Tiina Mare Hiob Kostja A. M.. (isikukood XXXXXXXXXXX; XXXXXXXXX XX-X, XXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja adv Aleksei Ratnikov

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 28.05.2008 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta A. M. kanda.

Välja mõista riigieelarvest 4956 (neli tuhat üheksasada viiskümmend kuus) krooni, s.h käibemaksu 756 krooni, Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob OÜ kasuks M. T.le riigi õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Poolte abielust on sündinud kolm last: M. M.. XX.XX.XXXX, S.A.M.. XX.XX.XXXX ja A. M. XX.XX.XXXX. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega 26.03.2008. Lapsed elavad koos emaga. Laste isa on lapsi toetanud pisteliselt ning andnud hagejale laste ülalpidamiseks raha 500 kuni 3000 krooni kuus, kuid sellest ei piisa kolme lapse normaalse elukvaliteedi tagamiseks. 08.01.2008 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatusraha 2175 krooni iga lapse kohta kuus.

Kostja vastus Kostja nõustus elatusraha väljamõistmisega, kuid ei nõustunud elatise suurusega. Kostja sissetulek on 7500 krooni kuus. Kostja teeb aeg-ajalt ka ületunde, kuid ületundide tegemine ei ole igakuiselt kindel. Kostja tasub igakuiselt laenumakseid. Laen on võetud hageja ja laste elukohaks oleva ehitise renoveerimiseks. Samuti kasutab hageja kogu poolte ühisvara ning tal on hetkel parem varanduslik seis kui kostjal. Kostja üürib eluruumi, makstes üüri 6500 krooni kuus. Kostja vajalikud kulutused kuus on 12 400 krooni, mida arvestades on kostjal võimalik maksta laste ülalpidamiseks kokku 3000 krooni kuus. Hageja on näidanud laste kulutused suuremana tegelikkusest ning on jätnud need tõendamata.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 08.01.2008 iga lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse kohaselt ei ole menetluse käigus tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul elatise suurust perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 6 järgi vähendada alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja saab riiklikke toetusi. Kostja palgatõendist ja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et tema töötasu ja sissetulekud võimaldavad tal tasuda laste ülalpidamiseks elatist nõutud summas. Hageja ei pea elatise miinimumnõude puhul esitama tõendeid lastele vajalike kulutuste kohta, sest elatise miinimumsuurus on ette nähtud seadusega. Kohus leidis, et kostjal on majanduslikult võimalik tasuda laste ülalpidamiseks elatist nõutud määras (miinimummääras).

Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas ja uue otsusega mõista temalt hageja kasuks välja elatis igale lapsele 1000 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Maakohus jättis alusetult analüüsimata hageja ja kostja varalise seisundi võrdluse meetodi alusel ning ei ole analüüsinud kostja 2007 infolehekülge tuludeklaratsiooni kohta. Maakohus ei hinnanud kostja sissetulekuid mitte töölepingu, vaid palgatõendi järgi. Kostja teeb ületunde, kuid alati pole võimalik sel kombel lisa teenida. Kostja vajab raha oma isiklike vajaduste rahuldamiseks. Kostja tasub abielu ajal võetud laenu makseid, milles hageja ei osale. Kohus ei ole hinnanud kostja väidet, et kui tasuda elatist nõutud suuruses, ei suuda ta tasuda laenumakseid ja laste elukoht läheb sundmüüki. Kohus ei ole hinnanud kostja väidet, et hageja kasutab ühisvara ja sellest tulenevaid hüvesid, kuid kostja kasutuses on vaid üks vana ja madala väärtusega sõiduk. Kostjale ei kuulu väärtuslikku vara. Kohtu järeldus, et kostja tasub üüri muudest vahenditest, on alusetu: tegelikult tasub kostja üüri pangakontolt võetud sularahas. Kohtu järeldus on oletuslik ega baseeru objektiivsetel andmetel.

Kostja esitas kohtule enda 2007 infolehekülje tuludeklaratsioonide kohta, mille kohaselt sai hageja kostjalt 15 190 krooni tagastamisele kuuluvat tulumaksu. See raha kuulub kostjale ja kohus oleks pidanud selle summa arvestama tasutud elatusraha hulka.

Maakohus ei ole analüüsinud otsuses kõiki tõendeid. Kohus ei põhjendanud, miks ta kostja väidetega ei nõustunud. Kohus ei ole motiveerinud, miks hageja hea varaline seis ning kostja madal palk ja nõrk varaline seis ei saa kogumis olla mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse vähendamisele PKS § 61 lg 4 tähenduses. Esitatud tõendite ja poolte vaidlustamata väidete alusel võis kohus tunnistada mõjuvaks PKS § 61 lg 6 p 3 tähenduses asjaolu, et kostja ei saa objektiivselt elatise miinimummääras elatist tasuda. Kohus oleks seeläbi võinud vähendada elatise suurust alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud määra ja mõista välja iga lapse ülalpidamiseks 1000 krooni. Kohtuotsus ei ole kogumis põhjendatud.

Kostja palub täiendava tõendina asja juurde võtta uue palgatõendi, mis näitab, et tema sissetulek on muutlik ja sõltub ületundide tegemise võimalusest. Kostja teeb praegu vähem ületunde ja tema tulu on oluliselt kahanenud.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Hageja elab koos kolme lapsega oma vanavanematelt kinke teel omandatud kinnistul ja mingit ühisvara, mida hageja kostja arvel kasutab, ei ole kunagi tekkinud. Tõele ei vasta ka väide, et kostja tasub üksinda kooselu kestel perekonna heaks võetud laenusid. Hageja on esitanud kohtule tõendi, et ka tema tasub kooselu ajal võetud laenude makseid. Tulumaks, mis maksuameti poolt tagastati, ei olnud kostja isiklik raha, vaid arvestatud laste ja hageja eest.

Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Maakohus ei rikkunud vaidluse lahendamisel menetlusõiguse norme. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus jättis esitatud tõendid analüüsimata. Kohus ei andnud kostja varalisele seisundile ebaõiget hinnangut. Töötaja töölepingusse märgitud palga suurus ei tõenda isiku igakuist sissetulekut ega tema varalisi võimalusi. Kohus arvestas kostja varalise seisundi määratlemisel õigesti tema palgatõendit, millest nähtuvalt on kostja töötasu suuruseks keskmiselt

16 735 krooni kuus (tl 65). Tööandja poolt kostjale tehtud väljamakseid kinnitas ka kostja pangakonto väljavõte (tl 80-85). Asjaolu, et kostja tegi muuhulgas ka ületunde, ei võimalda teha apellatsioonkaebuses sisalduvat järeldust. Pigem tõendab see kostja võimalust teenida igakuiselt riigi keskmisest palgast oluliselt enam. Ka kaebusele lisatud 20.06.2008 palgatõendist nähtuvalt on kostja töötasu jätkuvalt (veebruar – mai 2008) samas suurusjärgus (keskmiselt 18 327, 50 krooni kuus). Tõendi kohaselt oli kostja kuue kuu keskmine palk detsembrist 2007 kuni maini 2008 üle

19 000 krooni kuus (elatis arvatakse maha maksja brutotulust ning sellelt ei pea tema tulumaksu maksma). Apellandi viited hageja paremale varalisele seisundile ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et kaevatava otsuse tegemise ajal, s.o 2008.a kevadel, viibis hageja lapsehoolduspuhkusel.

Antud juhul ei esinenud neid erandlikke asjaolusid, mida kohus oleks saanud tunnistada mõjuvaiks PKS § 61 lg 6 p 3 mõttes ning elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse. Maakohtul ei olnud alust arvestada kostja väiteid selle kohta, et hageja kasutusse jäi kogu poolte ühisvara ja sellest saadavad hüved (sellele väitele on hageja ka vastu vaielnud). Käesoleva vaidluse lahendamisel ei kuulunud tuvastamisele ühisvara jagamisega seotud asjaolud ega see, kellele konkreetselt kanti üle summa, mis tagastati poolte ühise tuludeklaratsiooni alusel 2007.a eest. Pealegi keelab seadus elatist tasaarvestada võlgniku nõuetega (PKS § 72 lg 1).

Harju Maakohtu 16.11.2007 määrusega määrati hagejale õigusabi riigi kulul ja riigi õigusabi osutajaks nimetati vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Nimetatud advokaat esindas hagejat ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtule esitatud taotluses (tl 121) palus advokaat määrata talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest töötasuks 4956 krooni (4200 krooni + käibemaks 756 krooni) ning see riigieelarvest välja mõista. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 27.07.2006 määruse nr 24 p 2 ja 27.12.2006 määruse nr 39 p 3 alusel riigieelarvest välja mõista.

Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 41 kohaselt, kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus võrdeliselt nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise ulatusega teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse. Seetõttu tuleb apellatsioonimenetluses riigi kanda jäänud õigusabi tasu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kostjalt riigi kasuks välja mõista (TsMS § 179).

Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar