3-08-2098/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-2098

Haldusasi

Coreen Invest OÜ kaebus Harjumaa Keskkonnateenistuse

22.09.2008 kirja nr 30-11-3/3986a-2 „Jägala lubjakivimaardla I

ploki ehk Ruu uuringualal leviva lubjakivi kaevandamise

keskkonnamõju

hindamise

aruande

heakskiitmine”

tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks aruande uuesti

läbivaatamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult (HKMS § 11 lg 31 p 5).

2. Sekretäril saata käesolev määrus kaebaja esindajale ning

teadmiseks Harjumaa Keskkonnateenistusele ja Jõelähtme

Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva

jooksul,

arvates

määruse

määruskaebuse

esitajale

kättetoimetamisest (HKMS § 11 lg 8, § 47¹ lg 2 ja 3).

ASJAOLUD

1.

21.10.2008

saabus

Tallinna

Halduskohtule

Coreen

Invest

OÜ

kaebus

Harjumaa

Keskkonnateenistuse 22.09.2008 kirja nr 30-11-3/3986a-2 „Jägala lubjakivimaardla I ploki ehk Ruu

uuringualal leviva lubjakivi kaevandamise keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine”

tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks aruande uuesti läbivaatamiseks.

Kaebuse esitaja on uuringualaga piirneva Tammiku kinnistu omanik. Kaebusest nähtuvalt ei

vaidlusta kaebaja kaevandamistegevust Ruu karjääris, vaid kaevandamisega kaasneda võivat

mõjutust (purustus-sorteerimissõlmest leviv tolm) oma kinnisasjale ning võimalikku maavara

väljaveo tee asukohavalikut (kaebaja kinnistut läbiv tee). Kaebuse kohaselt nähtub keskkonnamõju

hindamise aruandest, et killustiku väljaveoks planeeritakse kasutada Ruu teed, mis tähendab, et

väljapääs karjäärist kohalikule teele läheb üle kaebaja kinnistu või Mõisamäe kinnistu, sõltuvalt

omanikega kokkuleppe saavutamisest. Kaebaja ei välista küsimuse lahendamist servituudi

seadmisega, kuid heidab otsustajale ette, et tee kasutamiseks ei ole senini küsitud kinnistuomaniku

nõusolekut, mis peaks hea halduse tava kohaselt eelnema aruande kinnitamisele. Samuti on

kaebajale selgusetu, kas Ruu tee on üldse kohalik tee (kaebajale ei ole teada tee staatust määratleva

haldusakti olemasolu).

Teiseks leiab kaebaja, et aruandega ei anta õiguslikku garantiid, et isegi juhul, kui lubjakivi

purustus-sorteerimissõlm paigutatakse vastavalt keskkonnamõju hindamise aruande punktile 7.4

uuringuala edelepiirile, ei levi kaebaja kinnistule normist rohkem tolmuheiteid.

2. Kohus tegi 21.01.2009 kohtunõude Harjumaa Keskkonnateenistusele, et selgitada välja, kas

kaebus on praeguses menetlusetapis lubatav. Selleks palus kohus vastata, kas heakskiidetud

keskkonnamõju hindamise aruandega on siduvalt kindlaks määratud killustiku väljaveotee, mis

eeldaks kinnistuomanike teavitamist ja nõusolekut. Samuti, kas märgitud aruandega on siduvalt

kindlaks määratud purustus-sorteerimissõlme asukoht ning kas aruande kinnitamisega saab anda

õiguslikku garantiid, et vastavat seadeldist ei paigutataks lähemale aruandes märgitud riskipiiri.

3. Harjumaa Keskkonnateenistuse vastuse kohaselt kajastab aruanne (punkt 6.2.6) killustiku

väljaveoga seonduvat, kuid väljavedu hakkab toimuma riigi maale rajatava tee kaudu, mis jääb

taotletavast Ruu mäeeraldisest kagu poole. Esialgse keskkonnamõju handamise aruande kohaselt

kattus väljasõidutee Tammiku kinnistu koosseisus oleva teega, kuid hetkel on OÜ Väo Paas

sõlminud kokkuleppe Maanteeametiga väljasõiduteeks riigi maale rajatava väljasõidutee kaudu

Peterburi maanteele läbi Kassi parkla. Harjumaa Keskkonnateenistus leiab, et eeltoodut arvestades

puudub vajadus Tammiku kinnistu omaniku nõusoleku küsimiseks.

Viidates Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 2 lg

1 p-le 1-3, mis sätestab keskkonnamõju hindamise eesmärgi, leiab Harjumaa Keskkonnateenistus, et

õiguslik

garantii

seadeldise

paigutamisega

kaasnevate

keskkonnamõjude

vältimiseks

ja

minimeerimiseks määratakse maavara kaevandamise loa eritingimustes.

Harjumaa Keskkonnateenistus leiab kokkuvõtvalt, et kaebuses tuginetakse ebaõigetele väidetele ja

kaebuse rahuldamine ei oleks põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab

kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema

väidetavad asjaolud on tõendatud.

Kohus saaks viidatud sätte alusel kaebuse tagastada, kui vaidlustatud haldusakt või toiming ei saa

ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole vaidlustatav Harjumaa Kekskkonnateenistuse kiri käsitletav

haldusakti ega toiminguna (haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1 tähenduses), vaid tegemist on

menetlustoiminguga maavara kaevandamise loa taotluse menetluses. Kaevandamise luba väljastatud

ei ole. Eeltoodu ei välista siiski kaebuse lubatavust.

KeHJS § 24 Tegevusloa andmine ja selle andmisest keeldumine

(1) Otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama

keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid.

(2) Kui otsustaja tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel keskkonnamõju

hindamise tulemusi või aruandele lisatud keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta tegevusloa andmise

või sellest keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse.

(3) Tegevusluba ei anta, kui arendajal ei ole võimalik määratud keskkonnanõudeid täita.

Eeltoodust nähtub, et kuigi otsustaja peab tegevusloa andmisel või sellest keeldumisel arvestama

keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid (lg 1), on otsustajal

võimalik aruandes ja nõuetes toodust ka põhjendatult kõrvale kalduda (lg 2). Seega ei saa väita, et

tingimused oleks aruande heakskiitja poolt siduvalt määratud ning kaebuse tagastamisel ei saaks

kaebaja oma õigusi edaspidises menetluses (lõppotsust vaidlustades) kaitsta. Menetlustoimingu

vaidlustamist saab eraldi lubada vaid juhul, kui see rikub isiku õigusi iseseisvalt ehk menetluse

lõpptulemusest sõltumatult ja/või mõjutab igal juhul lõppotsuse sisu. Kui märgitud eeldused

menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks täidetud ei ole, siis tuleb eelistada menetluse kiire ja

ökonoomse jätkumise tagamist.

Kaebaja on vaidlustanud aruande heakskiitmise seetõttu, et üks aruandes käsitletud võimalik

killustiku väljaveotee läbiks tema kinnistut ning selliseks tegevuseks ei ole küsitud kaebaja (ega

kinnistu eelmise omaniku) nõusolekut. Samas nähtub kaebusest, et kaebajale ei ole üheselt selge,

kuhu aruandega määratakse võimaliku väljaveotee asukoht ning ta peab võimalikuks, juhul kui

väljaveo tee läbib tema kinnistut, servituudi seadmist. Asjaolude selgitamiseks tegi kohus

kohtunõude. Harjumaa Keskkonnateenistuse kohtunõudele esitatud vastuse kohaselt kattus esialgse

keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt väljasõidutee Tammiku kinnistu koosseisus oleva teega,

kuid käesolevaks ajaks on sõlmitud OÜ Väo Paas (tegevusloa taotleja) ja Maanteeameti vahel

kokkulepe väljasõidutee asukoha ettenägemiseks üle riigi maa.

Selliselt on väljasõidutee määratud ka keskkonnamõju hindamise aruandes (vastusele lisatud

juurdepääsutee skeemid). Kohus märgib, et lisaks eeldab tee ehitamine ka vastava projekti

koostamist ja sellele lubade väljastamist, mis on eraldi vaidlustatavad, lisaks kaevandamise loale.

Kaebaja teist väidet, et aruandega ei anta õiguslikku garantiid, et kaebaja kinnistule ei levi normist

rohkem tolmuheiteid ka juhul, kui lubjakivi purustus-sorteerimissõlm paigutatakse vastavalt

keskkonnamõju hindamise aruande punktile 7.4 uuringuala edelepiirile, ei pea kohus selliseks,

millest tulenevalt saaks lugeda kaebeõiguse eeldused täidetuks. Harjumaa Keskkonnateenistus on

oma vastuses viidanud asjakohasele KeHJS sättele, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise

eesmärk on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek

kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või

minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; anda tegevusloa

andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva

keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste

kohta; võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Kaebaja ei vaidlusta seadeldise asukoha suhtes riskipiiri määramise õigusust aruandes (edelapiirile

mitte lähemale kui 200-220m), vaid seda, et aruandega ei tagata, et seadeldist ei paigutata lähemale

aruandes märgitud riskipiirist, mistõttu ei ole kindel, et kaebaja kinnistul jäävad tolmuheitmed

lubatud normi piiresse. Kohus leiab, et tulenevalt keskkonnamõju hindamise eesmärgist ja

tegevusloa andmise menetluse ülesehitusest ei saa aruandes muud garantiid anda, kui seda on tehtud

riskipiiri määramise kaudu. Ka juhul, kui nimetatud riskipiir on määratud ebaõigesti või selgub selle

ebapiisavus, on peale tegevusloa realiseerima asumist vastavalt KeHJS §-le 25 võimalik teostada

keskkonnamõju hindamise järelhindamist. Harjumaa Keskkonnateenistus märgib õigesti, et kaebaja

poolt nimetatud nõuded (tolmu ja ka muude mõjutuste osas) määratakse siduvalt kindlaks tegevusloa

eritingimustes, mis on vaidlustatav haldusakt.

Seega

on

kaebajale

tagatud

tõhusad

õiguskaitsevahendid

ning

kaebeõiguse

lubamine

(menetlustoimingu vaidlustamiseks) praeguses menetlusetapis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

Kaebus tuleb HKMS § 11 lg 3¹ p 5 alusel tagastada.

Kristina Maimann

Kohtunik