2-09-873/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-873 M.L. versus K.L. Hagi ese elatise väljamõistmiseks Asja lahendamine kohtuistungil 20. jaanuaril 2009 Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja M.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx) Kostja K.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. Rahuldada M.L.i hagi K.L.i vastu elatise nõudes ning välja mõista K.L.ilt elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01. veebruar 2009 M.L.i kasuks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse ülalpidamiseks, kuni poja I L (sündinud xx. xxxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s. o kuni 29. detsember 2015. Muud otsustused 2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõue Hageja on esitanud 09. jaanuaril 2009 kohtusse nõude elatise väljamõistmiseks abielust xx. xxxxxxxxxx xxxx sündinud poja I L ülapidamiseks kostjalt. Hageja on esialgselt taotlenud elatise 3 000 krooni kuus. Kohtuistungil 20. jaanuaril 2009 hageja vähendas elatise nõuet 2 175 kroonini kuus alates 01. veebruarist 2009. 2. Menetluse käik Kostja on tsiviilasja menetlemisel kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 4 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtuistungil ja hageja hagi õigeksvõtmine on protokollitud. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. 3.2. Õiguslik põhjendus Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse hageja esitatud elatisenõude õiguspärasuses. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on PKS § 61 lg 2, mille kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s. o 2009. aastal 2 175 krooni. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). 3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 164 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt hagilises abieluasjas kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Pooltevaheline kohtuasja õigussuhe ese on sarnane hagilisele abieluasjale. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.

Toomas Lillsaar

Kohtunik